- Sep 19, 2023
- 2 min read

Õppimise ja õpetamise hea tava

Uus semester, toob endaga uued võimalused ning on mõistlik korraks mõelda õppimise olemusele. Õppimine, mis on keeruline ja mitmetahuline protsess, võib erinevate eelduste ja kogemustega inimestele tähendada erinevaid asju. Just sel põhjusel oleme kirja pannud õppimise ja õpetamise hea tava.

Hea tava ei ole õppematerjal, kust otsida igapäevaseid juhiseid. Seda võib pigem võrrelda teekaardiga, mis aeg-ajalt üle vaadates juhatab meid avastama uusi radu ja aitab mõtestada õppimist ning õpetamist sügavamalt. Samuti on hea tava kui sild, mis hõlbustab dialoogi õppijate ja õppejõudude vahel ning aitab luua ühtset arusaama sellest, millist rolli me igaüks õppeprotsessis mängime. Kuigi hea tava pole tingimata vajalik eesmärkide seadmiseks ja õppimise ning õpetamise mõistmiseks, annab see meile siiski tõuke ja võimaluse seda teha ühiste aluste najal.

Astudes vastu uuele semestrile, võta aeg, et (taas) tutvuda õppimise ja õpetamise hea tavaga ning lase sellel olla sulle teejuhiks. Igaüks meist võiks leida heast tavast mõne mõtte, mis saadab meid sel semestril ning aitab üheskoos luua rikastavat õpikeskkonda.

Õppimise ja õpetamise hea tava

Õppimise ja õpetamise hea tava on Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskonna kokkulepe sihiga edendada ja toetada õppimist ja õpetamist. Õppimise ja õpetamise hea tava järgimine on akadeemilise kultuuri osa. Selles lähtutakse õppimise ja õpetamise parimatest praktikatest. Õppejõud kujundab õppeprotsessi lähtuvalt õppeaine õpetamise funktsionaalsetest vajadustest ja tuginedes professionaalsetele oskustele. Õppija kasutab teadlikke õppimise viise vastavalt õppejõu soovitustele.

Õppimiskesksus ja teaduspõhisus Õpetamisel lähtutakse teaduspõhisusest ja tõenduspõhisest õppemetoodikast, mis toetab õppuritel õpiväljundite saavutamist ning arvestab õppeaine eripäradega. Õppimisel kasutatakse efektiivseid õppimismeetodeid, mis viivad sügava õppimiseni. Õppimise oluline osa on õppuri iseseisev töö. Õppejõud toetab õppurit iseseisva õppimise oskuste arendamisel. Õppejõu vastutus on luua keskkond, mis soodustab õppimist ning toetab õppurite kriitilist mõtlemist.

Vastutus Õppimine ja õpetamine on pidev protsess, kus toimub õppuri ja õppejõu vahel dialoog ning regulaarne edasi- ja tagasisidestamine. Protsessi toimimiseks on vajalik õppimise ühtne mõtestamine õppuri ja õppejõu poolt lähtuvalt kaasaegsetest õppimise teooriatest. Õppejõud vastutab tulemuslikuks õppimiseks vajalike tingimuste loomise eest, õppur võtab vastutuse õppimise eest. Vastutuse jagamine eeldab mõlemapoolset enesejuhtimist ja -refleksiooni.

Koostöö Vastastikune lugupidamine ja omavaheline koostöö on õppimise aluseks. Koostööd tehakse õpieesmärkide püstitamisel ja õppetöö protsessi puudutavate kokkulepete tegemisel nii üksikus tunnis, terves aines kui ka juhendamise protsessis. Õppurid teevad omavahel koostööd nii omaalgatuslikult kui ka õppejõu suunamisel sotsiaal- kommunikatiivsete oskuste arendamiseks. Õppurite omavahelise koostöö eesmärk on jõuda sügavama ning mitmekülgsema arusaamiseni õpitavast. Õppejõud mõtestab oma õppeaine rolli õppeprogrammi kontekstis. Selleks teeb õppejõud koostööd programmijuhi ja teiste õppejõududega saavutamaks õppekava õpiväljundeid ja suurendamaks sidusust õppekava õppeainete vahel.

Loovus, ettevõtlikkus ja eetilisus Õppeprotsessi kõik osapooled mõistavad, et haridus ei ole ainult teadmised ning oskused, vaid ka väärtused, hoiakud ja eetilised tõekspidamised. Õppetegevuses toetatakse ja väärtustatakse õppurite ettevõtlikkust, loovat ja uuenduslikku mõtlemist, eesmärgipärast tegutsemist ja eluliste kompleksprobleemide lahendamist. Õpetamisel ja õppimisel tunnustatakse osapoolte algatusvõimet ja koostööd.

Heaks kiidetud õppekomisjonis 02.05.2023

Õppimise ja õpetamise hea tava

Recent Posts

Comments