Tudengiellu mahub palju vingeid hetki, uusi kogemusi ja meeldejäävaid juhtumisi. TalTechi üliõpilaskonna 100. sünnipäeva eel võtsime ühendust TalTechi vilistlase, tudengiaktivisti ja idufirma Promoty asutaja Aleks Kohaga. Aleks meenutab enda tudengipõlve ja innustab kõiki praegusi tudengeid täiel rinnal tudengiaktivismist osa võtma.
Millisel erialal õppisid?
Bakas õppisin elektroonika ja bioonika erialal, alustasin 2012. ja lõpetasin 2015. aastal. Magistrikraadi sain küberkaitse alal.
Milline tudeng Sa olid?
Esimesel aastal liitusin kohe sellise toreda organisatsiooniga nagu Infotehnoloogia teaduskonna Üliõpilasnõukogu ehk ITÜN (praegune IT teaduskonna üiõpilaskogu ehk ITÜK). Ma ei olnud keskkoolis üldse aktiivne õpilane, ei osalenud ringides ega õpilasesinduses. Sellepärast otsustasin, et ülikoolis pean aktivismiga kohe alustama, kuna teadsin, et sealt saab lisakogemusi ja kontakte, mida ainult tunnist ei saa. See oli ilmselt üks parimaid otsuseid, mida olen teinud!
Mu filosoofia oli see, et vabad õhtud on aja raiskamine, sest ülikooli aeg on piiratud ja puhata jõuab hiljem.
Kohe alguses ma ei võtnud endale projekte, vaatasin niisama ringi, elasin sisse. Teiseks semestriks sain endale esimese projekti – eksponaadi konkursi. Ehitasime selle raames tiimiga LED tabloo, mida kasutati pärast avatud uste päevadel veel aastaid (ilmselt on see kuskil ITÜKi ruumides ikka veel alles).
Mul oli juba alguses siht, et tahan ka juhatusse ning peale esimese projekti ära tegemist mõtlesingi, et mis seal ikka – all in – ja kandideerisin ITÜNi esimeheks. See oli meeletult hea kogemus, et sain juba sellises vanuses juhtida umbes 60-liikmelist organisatsiooni. Õppisin sellest väga palju. Samal ajal kandideerisin ka esinduskogusse ja sealt sai alguse mu suurem aktivism TalTechis. Esinduskogus olin lõpuks kaks aastat. Olin esinduskogus akadeemilise komisjoni esimees, samuti olin IT teaduskonna nõukogus.
Mu argipäev nägi aktivismi tipphetkel välja umbes selline: kell 8:00 jõusaali (vabaainena), siis olid tavalised loengud/harjutustunnid kuni umbes kella 14-15ni, siis suundusin ITÜNi (ITÜKi) ruumi ja tegelesin erinevate asjadega, mis minu vastutuse all olid (eelarve, dokumentide läbivaatamine, jooksvate probleemide lahendamine ja palju muud).
Koju jõudsin enamjaolt kell 22-23. Olen Lasnamäelt pärit ja esimesed poolteist ülikooliaastat sõitsin kooli bussiga, see on tunnine ots TalTechist Lasnamäe taha otsa. Hiljem ostsin auto ja säästsin sellega palju aega. Mu filosoofia oli see, et vabad õhtud on aja raiskamine, sest ülikooli aeg on piiratud ja puhata jõuab hiljem. 🙂
Tegelesin lisaks tudengiaktivismile ka õpetamisega. Andsin Viimsi koolides huvikooli MTÜ Collegium Eruditionise all robootikat, programmeerimist ja elektroonikat kaks korda nädalas. See oli väga hea töö, kuna võttis nädalas ainult ~7-8 tundi, võimaldas mul eneseväljendust arendada ja väga palju väärtust pakkuda. Kui alustasin, oli mul ainult ca 40 õpilast ja hiljem juba üle 100. Mul on hea meel, et olen saanud neile lastele ehk mingi teadusepisiku anda!
ITÜNi infotund 2013. aastal.
Ma arvan, et ülikooliaeg on parim aeg, kus selliseid kl 8-23 päevasid teha, sest pärast enam ei jaksa. Aktivism on pool ülikoolist! Kui seda teed ette ei võta, jääb pool väärtust ülikoolist saamata.
Meenuta mõnd meeldejäävat seika ülikooliõpingute ajast.
Üks ägedamaid lugusid on aktivistide grupi „Rimi Basic“ teke. See oli grupp tudengeid, kes olid erinevate ÜNide (nüüdsete ÜKide) juhatustes. Meid on ~13 ja see sai alguse esinduskogu ajal, kui tegime TalTechi staadionil väikse grillika. Keegi tõi üritusele suure purgi Rimi Basic hapukurke ja sellest tuli meie grupi nimi. Kuna meil oli seal korralik aktivistide kahurivägi koos, siis meie grupil oli suurem enamus hääli esinduskogus ja ka igas ÜNi juhatuses. Ma usun, et tänu meie grupile sai väga palju asju kiiremini liikuma pandud ja kindlasti oli see üks aktiivsemaid ÜNide ja ÜE vahelise koostööperioode. Lihtne oli asju korda viia, kui kõik said omavahel läbi ja olid ühel meelel. Mis kõige lahedam, see väike „illuminati” grupp on siiamaani koos ja suhtleme endiselt. 🙂
Aktivistide grupp Basic Rimi.
Teine lugu on selline, et kandideerisime oma eelmise start-upiga Mektory start-up võistlusele päev enne kandideerimise tähtaja lõppu. Võitsime teise koha ja 10-päevase reisi Silicon Valleysse. Käisime koos mu praeguse kaasasutajaga Sand Hill Roadil tuuril, RSA konverentsil, Yosemite ja Sequoia pargis. Äge oli see, et plaanisime nädalavahetuseks Mustangi rentida. Lennujaamas rääkisime autorendifirmaga, et milline on odavaim auto, mida rendiks pakute. „Chevy Spark, 590$ nädal”. (Googeldage, see on pesumasin ratastel.) Okei, küsisime, et mis siis Mustang nädalavahetuseks maksaks. Tädi klõbistas natuke klaviatuuri ja ütles meile „610$”. Meie reaktsioon oli „610$ nädalavahetus!?”. Tädi vastus oli: „Ei, terve nädal.” Mis me tegime? Muidugi sõitsime kaks nädalat kabriolett Mustangiga mööda Silicon Valleyt ringi (see oli teine kõige odavam valik sel hetkel!). Selline seiklus ühest väikesest viimase hetke otsusest, et „osaleme, teeme ära!”
Muidugi kõik ÜE esinduskogu ja ITÜNi väljasõidud olid kreisid, aga et teada saada, mis seal toimub, siis soovitan esinduskogusse kandideerida ja ÜNidega (ÜKidega) liituda – need, kes teavad, teavad!
Milliseid soovitusi või nõuandeid annaksid praegustele tudengitele?
All in, tehke nii palju, kui füüsiliselt jaksate, osalege, osalege, osalege. Õppimine on ainult pool ülikoolist. Liituge organisatsioonidega, pürgige juhatustesse ja tehke asju, käige igal üritusel, mis kalendrisse mahub, see pole aeg, kus tagasihoidlik olla.
Ärge kartke vastutust ja pidage meeles, et tegelikult midagi VÄGA pekki minna ei saa. Isegi kui feilite, mõelge alati sellele, mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Võib-olla saate natuke vastu näppe. Ülikooli keskkond on kontrollitud mullike. Kui lõpuks suundute koolist välja päris projektide juurde, kus on asjadel päris kaal ja päris tagajärjed, võib vastutusrikka rolli võtmine palju keerulisem olla. Ülikoolis tudengina ei ole mitte ühtegi rolli, mis oleks nii raske, et iga tudeng sellega hakkama ei saaks, kui vaid tahtmist on.
Kui sul on ülikoolis vaba aega, siis sa raiskad aega. See aeg on lühike ja läheb ruttu ja sealt tulevad parimad lood, mida räägid terve elu. Nii et tirige üritustele kaasa ka kõik sõbrad, kes seda blogi ei loe! #nofreenights
Teine oluline soovitus – küsige endalt, miks te üldse midagi teete. Miks sa tulid ülikooli? Mis sa elult tahad? See aeg on enese leidmise aeg. Mida varem sa ennast leiad ja tead, miks sa midagi üldse teed, seda kaugemale sa tulevikus jõuad.
Fun fact – kui keegi mulle tööle kandideerib, siis ma ei küsi nende keskmist hinnet, aga vaatan, millistes tudengiorganisatsioonides nad on aktivistid olnud ja mida muud teinud.
Kirjelda, millega Sa praegu tegeled.
ÜNi vahelise võistluse The Great Challenge esimene voor: kokkamine. 2014
Ma olen start-upi Promoty asutaja ja tegevjuht. Me arendame suunamudijate turunduse platvormi, mis aitab brändidel leida üles nende superfännid – suunamudijad, kes päriselt armastavad ja kasutavad nende brändide tooteid. Oleme kolm aastat tegutsenud, meil on üle 40 000 suunamudija, 2000 turundaja ja meie platvormil on läbi viidud üle 1200 kampaania. Tegutseme Eestis, Soomes ja Lätis ning praegu laieneme Rootsi, Norra, Taani, Hollandisse ja Leetu. Oleme kaasanud üle 500 000€ ja meil on tiimis üle 10 inimese. Networki olulisusest veel: mu kaasasutaja on mu kursakas magistrist. Fun fact – kui keegi mulle tööle kandideerib, siis ma ei küsi nende keskmist hinnet, aga vaatan, millistes tudengiorganisatsioonides nad on aktivistid olnud ja mida muud teinud. Koolipingi tarkus on kasutu, kui sa seda praktiliselt rakendada ei oska. 🙂
Jälgi Juuliuse blogi ja püsi kursis TalTechi üliõpilasesinduse värskeimate uudiste ja haridusteemadega. Uus lugu juba järgmisel nädalal!
Comments