Juulius rääkis varasemas artiklis doktorantuurist majandusteaduskonna doktoriprogrammi direktori Mari-Klara Steiniga. Nüüd otsis Juulius ülesse kaks doktoranti ja rääkis nende kogemusest ning uurimistöödest.
Annette Miller
Orgaanilise sünteesi keemik ja TalTechi doktorant professor Tõnis Kangeri katalüüsirühmas.
Miks sa õpid doktorantuuris ja mis on sinu uurimisteema?
Tee doktorantuuri ei olnud minu jaoks lai ja selge. Pigem keerduv-käänduv läbi eri õpingute ja kogemuste - isetekkeline aga loomulik. Pärast magistriõppe lõppu Saksamaal olin teiste lõpetajatega sarnaste küsimuste eest. Mis edasi ja kus ootab mind selline töökeskkond, mida hindan mina ja kus hinnatakse mind? Ma leidsin selle ülikoolist oma praeguse töögrupi näol. Teadsin, et ma väärtustan toetavat ja avatud suhtlust aga ka vaimselt väljakutsuvat ja vaheldusrikast tööd. Doktorandina leian igapäevaselt, et saan kasutada väga laia ampluaad oma oskustest ning vahel on uskumatu, et nii põnevaid töökohti on olemas – veel kooli ajal ei oleks osanud uneski näha, et just see on minu jaoks õige koht.
Minu uurimisteema on katalüsaatorid ja nende kasutamine suhkrusünteesis. Reaktsiooni kiirendajate ehk katalüsaatorite uurimise ning kasutamisega sattusin kokku juba bakalaureuseõppes Tartu Ülikoolis. Tagasi vaadates ühendavad mu eripalgelisi õppeetappe ja vorme punase niidina just katalüsaatorid. Olles otsa lahti teinud loodan selle teema uurimisega doktorantuuri jooksul veel põnevaid teadmisi koguda.
Miks on TalTech selleks õige valik? Mis sulle enim hetkel õpingute juures meeldib?
Oma õpingute juures meeldib mulle enim sünteetiku eluolu ehk laboritöö ja kirjatöö vahelduvus. Rõõmustan, et saan nii mõõta-kaaluda ning süsteeme ehitada, kui lugeda-kirjutada. Nii ei tüdi üleliia arvutiga töötamisest. TalTechis on koostöö uurimisgruppide vahel tihe ning nii leiab alati abi ning lahendusi probleemidele. Lisaks naudin klassikalist campust, kus kõik akadeemikud koos nagu ma ka Saksamaal kogesin. Teiste õppijate nägemine ja suhtlemine motiveerib ning annab omakorda lisa töö mitmekesisusse. Gümnaasiumiealiste praktikumigruppidest kuni kogenud professorite ja teaduriteni – ülikoolis puutuvad nad kõik kokku.
Miks soovitaksid praegustel tudengitel õppida doktoriks?
Doktoriõpe Euroopas ja ka Eestis võimaldab väga suurt vaimset iseseisvust ning annab seega võimaluse ja kohutuse mõelda oma peaga ja juhtida oma enda tööelu. Iseseisvust ja akadeemilise vilumuse teket toetab omakorda ülikooli akadeemiline ja tugitöötajaskond. Doktorantuur on kindlasti väljakutse, kuid selle viljad on tänu raskustele rohked. Lõpetav doktor on inimene, kes on suuteline tegelema keeruliste probleemide lahendamisega – mitte ainult. Ta teab lisaks veel, kuidas enda ja teiste aega efektiivselt planeerida, töötada eri gruppides koos eri inimestega ning ka juhtida ja juhendada teisi. Seda kõike võib oodata nii kõrgelt kvalifitseeritud inimeselt.
Kus sa näed ja mida tegemas ennast peale õpinguid?
Tulevikuvaated erinevad erialati ja minu ees on väga palju võimalusi eraettevõtetest kuni akadeemiani. Lisaks saab kõrgharidusse panustada ka ülikoolisisese kõrghariduskorralduse kaudu. Ülikooliväliseid töökohti, kus doktorikogemus kasuks tuleb, on veel mitmeid teisigi. Näen end järgmise kolme aasta jooksul aktiivselt uurimas ja kompamas kogu võimalustevälja piire ning ilmselt valin südame järgi, mis tolle hetke valikutest õigeim tundub. Siiani on see lähenemine vilja kandnud!
Merle Küttim
Rahvusvahelise ärikorralduse programmijuht, jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna teadur
Milline on elu peale doktorantuuri?
Elu peale doktorantuuri nõuab oma tööalase tegevuse ümber mõtestamist, et millised on karjäärivalikud ülikoolis ja väljaspool seda. Ning kui jään ülikooli, siis millist karjääritrajektoori ma sooviksin ja milline on võimalik. Kas lisaks ootuspärasele (järeldoktorantuur, tenuur) on ka teisi võimalusi ja millised neist võiksid mulle sobida.
Mis võimalused on see toonud?
Doktorantuur või õigemini selle ajal tehtud uurimistöö ja publitseeritud artiklid on loonud hea lähtekoha, kust sama teemaga edasi minna. Praeguseks ongi mul ilmunud kaks uut artiklit, mis ei olnud doktoritöö osaks ja mis arendavad doktoritöö teemat erinevates suundades edasi.
Mis oli Teie uurimisteema?
Minu uurimisteema oli rahvusvaheline ülikooli ja ettevõtete koostöö. Ehk et mis aitab koostöö toimumisele kaasa kui lisaks sellele, et tegemist on erinevat tüüpi organisatsioonidega, lisanduvad veel riikidevahelised erinevused. Viimasel ajal olen rohkem keskendunud teadmiste kommertsialiseerimisele, valikutele mis tehakse ebapiisava informatsiooni tingimustes, aja mõistele ja käsitlusele kommertsialiseerimises ja laiemalt ettevõtlusvõimaluste nägemises.
Kui palju sai reisida?
Kuna töötasin doktorantuuri ajal ka teadurina erinevates teadus- ja arendusprojektides, siis reisida sai enamikes rahvusvahelistes projektides, kus see tegevus oli projekti raames ette nähtud kas siis projektikohtumiste, seminaride, konverentside, suvekoolide või õppetöö läbiviimisena. Minu doktoritöö sai alguse ühest EL-i 7. raamprogrammi projektist, mille eesmärk oligi luua projektis osalevate nelja riigi teadlaste vahel toimiv võrgustik. Selle projekti raames olid meil projektikohtumised ja konverentsid Indias, Portugalis, Suurbritannias ja muidugi ka Eestis. Kuigi reisimise kõrval hindan ma kõrgemalt seda, et leidsin sellest projektist enda doktoritöö välisjuhendaja.
Juba 23.mail toimub doktorantide konverents NRG-226. Konverentsil räägitakse doktorikraadi eelistest ja sellest, kuidas doktorikraad sind tööturul teistest eristab. Samuti kummutame doktoriõppe kohta levinud müüdid ja uuritakse, mida kujutab endast doktorantuuri läbimine tegelikkuses. Oma kogemusi, teadmisi ja väärtuslikke näpunäiteid jagavad konverentsil silmapaistvad doktorikraadiga esinejad ja TalTechi doktorandid. Seega on konverents suurepärane võimalus kohtuda teiste sarnast teed käivate üliõpilaste ja ekspertidega ning saada doktorikraadi väärtusest sügavamalt aru.
Loe lähemalt: https://taltech.ee/doktorantide-konverents
Comments