Inspireerivad tudengid: Ralf Palmiste elu südamerütmis

Inspireerivad tudengid on Juulius Tipika uus blogisari, kus toome esile tudengeid, kelle lood ja saavutused on eeskujuks. Möödunud kevadel intervjueerisime loodusteaduskonna magistriõppe rakendusfüüsikut Ralfi. Milline teadusavastus võiks panna Eesti maailmakaardile, mida peaksid teadma diabeedist ning kas AI-d tuleks lõputöös karta? Seda kõike avab Ralf Magnus Palmiste.

| Foto: Ander Mägi.

Tere, Ralf! Oled üks karismaatilisemaid ja müstilisemaid persoone, kellega olen loodusteadusi õppides kokku puutunud. Kes või mis on Sinu jaoks karismaatiline?

Karismaatilisus väljendub minu jaoks selles, kuidas inimene ennast esitleb — tema kehahoiak, pilk, seesmine tuli. Sellist inimest märkad kohe: ta on natuke teistsugune, temas on midagi, mida paljud ei julge välja näidata.

Kui mõelda, mis mind ennast eriliseks teeb, siis ilmselt pühendumus haridusvaldkonnale ja väga suur uudishimu. Olen elus õppinud, et uudishimu ei maksa alla suruda. Just avatus on kujundanud mu iseloomu ja kasvatanud välist enesekindlust. Võib‑olla ongi karisma segu avatusest, uudishimust ja sisemisest enesekindlusest.

Lõpetasid rakendusfüüsika eriala magistris. Tegemist ei ole erialaga, kuhu kandideeriksid rahvamassid. Mis viis Sind füüsika juurde ja miks just see valik, mitte näiteks turunduse magistriõpe?

Viiesena oli mul tohutu uudishimu paleontoloogia vastu. Hiljem avastasin „National Geographic´u“, „Discovery Channel´i“ ja lõpuks Stephen Hawkingi kosmosesarjad. Need avasid mulle täiesti uue maailma. Sealt tekkis sügav huvi füüsika, kosmose ja üldse maailma toimimise vastu — mõtlesin päriselt, et võiksin füüsikaga tegeleda.

Kooliaastate jooksul käis mu karjäärimõte edasi‑tagasi. Olen oma plaane vähemalt kolmkümmend korda ümber teinud. Vahepeal tahtsin saada mänguarendajaks, siis tekkis huvi kirjanduse ja inglise keele vastu — lüürika meeldib mulle siiani ja tegelen sellega vabal ajal. Ülikooli valikutes oli lõpuks kaks varianti, aga TalTechi sain esimesena sisse ja otsustasin selle kasuks.

Tagantjärele tundub see otsus loogiline: tahtsin õppida midagi, mis mind päriselt huvitab. Ja kui oma oskusi õigesti rakendada ja „müüa“, siis ma teadsin, et tööta ma ei jää.

| Foto: Ander Mägi.

Räägi veidi oma lõputööst — mis oli selle fookus ja mida uurisid?

Bakalaureusetöös uurisin kreatiini-puudulikkuse mõju südameenergeetikale. Kasutasin matemaatilist modelleerimist ja hiire südamerakkude eksperimentaal-andmeid, tuginedes Bondarenko elektrofüsioloogia mudelile, mis sobis hästi kreatiinipuudulikkuse analüüsimiseks.

Magistritöös vajasin mudelit roti südamerakkude jaoks. Neljast erinevast mudelist valisin lõpuks välja Taani teadlase Cort Terkildseni koostatud mudeli, mis sobis meie eesmärkidega kõige paremini. Uurisime kofeiini mõju südamerakkudele, spetsiifilisemalt rakkudes paiknevatele rüanodiini retseptoritele, ning selleks ehitasin eraldi protokolli, mis kirjeldab retseptorite avanemist ja sellega seotud protsesse.

Minu töö keskmes oli mudeli stabiilsus ja see, et simulatsioonid oleksid võrreldavad päris eksperimentaalandmetega. Südamerakkude elektrofüsioloogia on väga mittelineaarne ja eksperimendid kallid, mistõttu modelleerimine aitab nii raha kokku hoida kui ka saada usaldusväärseid teadustulemusi.

Milliseid soovitusi annaksid tudengile, kes on parasjagu lõputöö kirjutamise faasis?

Esimesena soovitan üle vaadata kirjandus ning teha neist kogumikud, kasutades mõnda viitehaldustarkvara. Näiteks oma lõputöö jaoks olen läbi töötanud üle kahesaja erineva artikli, raamatu, esitluse ja ka YouTube´i video. Kasulik on kohe lisada allikale märge, miks oled seda kasutanud, ning panna tekstile kirjutamise ajal külge õige viide.

Minu teine soovitus on alustada arutelu kirjutamisega siis, kui tulemused on käes. Bakalaureuses olin hästi agar ja hakkasin usinalt kogu tööd kirjutama. Selle parandamine võttis aga kaks kuni neli korda rohkem aega kui võinuks. Varakult võib alustada kirjanduse ülevaatega.

Kolmandana soovitan säilitada kainet mõistust. Abitööriistu kasutades pead olema kindel, mida lõpuks kokku kirjutad.  AI-d ei tasu karta, kuid tasub meeles pidada, et just sina oled tema isand ning tema sinu sulane.

Sul on olnud võimalus proovida juhtimist haridusjuhina Loodusteaduskonna üliõpilaskogus. Mida annab üks selline kogemus tudengile?

Inimesena tajud ära, mis on sinu juhtimisstiil. Sa tabad kohad, milles oled hea, ja need, mida veel ei oska. Haridusjuhina sain väga palju kaasa lüüa haridusteemadel. Sain avastada, kui piiramatu või piiritletud minu võim on. Tegelikult saab üks tavaline tudeng ära teha väga palju. Tihti on probleemiks infosulg. Juhina oli minu jaoks tähtis püüda seda likvideerida ja ise mitte juurde tekitada.

Mis on sinu jaoks täna oluline, mida noored kõrgharidusest peaksid kaasa võtma ja mille eest seisma?

| Ralf on olnud aktiivne eriala populariseerija, innustades gümnasiste süvendatult füüsikat õppima. Foto: Heiki Laan, Loodusteaduste päev 2025.

Noored peaksid võtma kaasa võime näha erinevate teadmiste vahel seoseid. Ülikool on võimalus õppida uusi teadmisi, isegi kui kõik ei meeldi. Tsiteerides Raavo Josepsoni: “Ma annan teile sada protsenti sellest, mis ma arvan, et teil vaja läheb. Lõpuks kasutate sellest kümmet protsenti. Kuid igaüks kasutab erinevat kümmet protsenti.“

Kindlasti pean oluliseks seista tasuta kõrghariduse säilimise eest. Suureks toeks oleks, kui leidaks viise, kuidas toetada enamat hulka tudengkonnast kui on see seda täna, et leevendada õpingute kõrvalt töölkäimise mõjusid.

Kes sind vähegi tähelepanelikumalt on vaadanud, on ehk märganud peale sinu maitseka ja omapärase viisaka stiili kõrval ühte vöökotti, mille sisu on otseselt elupäästja. Nimelt said sa mõned aastad tagasi I tüüpi diabeedi diagnoosi. Kuidas on see su elu mõjutanud ja mida võiks üks tudeng ja töötaja teada sellest?

Tõesti, elu otsustas, et pean hoogu maha võtma. Täna see mind enam ei morjenda – lihtsalt süstid ja lähed päevaga edasi. Aga muidugi on sel omad raskused. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mida põhjustab geneetiline eelsoodumus. Selle avaldumise võivad vallandada nii viirushaigused, stress kui ka ootamatu geeni iseeneslik avaldumine. Täpsed põhjused on senimaani uurimisel.

Nähes minestanud diabeetikut, on minu range soovitus helistada 112. Oma tarkusega tegutsemine võib kannatanu olemise kordades eluohtlikumaks muuta. Näiteks ei tasu teda sellises situatsioonis toita ega joota, kuna eksisteerib lämbumisoht. Teadvuse kaotuse kutsub esile just madal veresuhkur ning insuliini süstimine lõppeks fataalselt.

Ülikool pakub erivajadustoetusi ning kohandusi õppetööks. Ise ei ole ma neid kasutanud, kuigi võiksin. Näiteks mõjutab kõrge veresuhkur minu mõttetööd, muutes mind ärevaks ja hägustades mõtteid. Sellisel juhul olen näinud, kuidas eksamitulemused on mitukümmend punkti madalamad kui tavaliselt. Ehk kindlasti soovitan tudengitel, kellel on erivajadusi, uurida nõustamiskeskusest lisatoe kohta.

| Kass Mika. Foto: erakogu.

Sul on kodus kaks imevahvat kassikest, Mika ja Lillu. Mis aitab sul tempokat elu tasakaalus hoida?

Tõesti, mul on kaks armsat Briti lühikarvalist kassikest. Tegelen jalgpalliga, mängides Kristiine jalgpalliklubis teises liigas. Olen vahetusväravavaht, mis mulle väga sobib – hoian end nii vormis. Samuti kõnnin palju. Mulle meeldivad videomängud, igat tüüpi mõistatused ja harrastan malet, kuigi ei ole selles nii hea. Väikesed tegevused hoiavad mind värskena. Pean ennast hästi sotsiaalseks inimeseks ning inimestega suhtlemine annab mulle energiat.

Mis võiks olla selline teaduslik avastus või suund, mis paneks Eesti füüsika maailmakaardile?

Oleme silmapaistvad just oma väiksusega. Olles osa CERN-ist, on üks väheuuritud valdkond osakeste kiirendi kasutamine meditsiinis. Seal oleks võimalik väikeste tsüklotronidega toota meditsiinis kasutatavaid isotoope.

Oma silmad hoiaksin lahti ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi tegutsevale tuumamagnetresonants-spektroskoopia töörühmal, kellelt võib oodata uusi saavutusi.

| Kas järgmise suure teadusavastuse võib teha Ralf ise? Kes teab, kuid tulevik on piiritu. Foto: TalTech.

Mida soovitaksid ühele gümnasistile, kes mõtleb füüsika õppimise peale?

Soovitan hoida pea ja meel avatuna. Kõigil on omad raskused ja miski ei ole ülikoolis niisama lihtne. Kui valid füüsika, siis pead olema valmis matemaatikaks, arendama IT oskusi ja mõistma inseneerias leiduvaid probleeme. Ja kui muutub raskeks, siis tead, et oled heal teel.