Eesti ühiskond vajab inseneriharidusega spetsialiste, seetõttu on iga noor, kes tehnikaülikooli õppima asub, väärtus omaette. Erilist tähelepanu tuleb pöörata üliõpilasi motiveeriva õppekeskkonna loomisele, seal hulgas projekti- ja probleemõppe juurutamisele, kaasaegsete laborite ja interaktiivsete õppevahendite olemasolule, õppekavade- ja õppeainete sidususele, õppejõudude enesetäiendamisele, ja paljule muule. Paralleelselt tuleb analüüsida üliõpilaste väljalangevuse põhjuseid (eriti STEM: loodus-, täppisteadused, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas), püüdes neid põhjuseid kui riske ennetada.
2022. aastal võimaldas tehnikaülikool läbi õppearenduse fondi esitada projektitaotlusi, mis toetaksid õppekvaliteedi parendamist ja üliõpilaste väljalangevuse vähendamist. Inseneri- ja loodusteaduskonna õppearenduse keskus sai rahastuse interdistsiplinaarse STEM õppeainete õppimise ja õpetamise projektile, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas ülikoolis rakendub õppimiskeskne õpetamisviis, kui tõhus on edasi- ja tagasisidestamise süsteem, millised on enimkasutatavad aktiivõppe meetodid, milliste meetmete abil saaks vähendada väljalangevust. Ehk teisisõnu -uuringuprojekti tulemusena oli planeeritud parendada STEM valdkonna õppimise ja õpetamise kvaliteeti ning pöörata suuremat tähelepanu akadeemilisele kultuurile ja eetilisusele ülikoolis. Projekti raames viidi läbi inseneri- ja loodusteaduskonna bakalaureuseõppe õppeainetes 41 tunnivaatlust, küsitleti nii õppijaid kui ka õppejõude ja viidi läbi fookusintervjuu. Väliseksperdi toel mõtestasid projektis osalevad õppejõud edasi- ja tagasisidestamise olulisust õppeprotsessis ning maailma tipp-tehnikaülikoolides kasutusel olevaid meetmeid õppimise toetamiseks ja väljalangevuse vähendamiseks.
Uuringuprojekti tulemusena valmis teaduskirjanduse metaanalüüs ja süntees didaktilistest võtetest STEM õppeainete tulemuslikuks õpetamiseks ning tagasisidestamiseks ja nende mõjust õppimisele; STEM õppeainete õpetamise erisuse analüüs, läbilõige Inseneri- ja Loodusteaduskonna õppejõudude didaktikaalastest kompetentsustest; teaduspõhised soovitused STEM õppeainete õpetamise ja õppimise tulemuslikkuse parendamiseks; tunnivaatluste metoodiline materjal ning analüüsimaatriks õpetamise ning õppimise analüüsiks 360-kraadi vaates; sisend õpetamise ja õppimise hea tava koostamiseks ülikoolis; õppejõudude ja üliõpilaste STEM õpetamise ning õppimise küsitluste analüüsid ja soovitused õppearenduse keskuse (jt didaktikakeskuste) edasisteks tegevusteks.
Täna on tehnikaülikoolis, seal hulgas STEM valdkonnas õppivate üliõpilaste koosseis mitmekesistunud. Online-õppe laienemine, mikrokraadiõppe võimalus, partnerlus tööstusettevõtetega - kõik eelmainitu loob eeldused suurema üliõpilaste hulga kaasamiseks inseneriõppesse. Samas näitas Inseneri ja Loodusteaduskonna õppearenduse keskuse poolt läbi viidud uuring ja ühtlasi teaduskirjanduse analüüs, et inseneri erialade omandamisel on ja jääb prioriteediks rakenduslike teadmiste omandamine päriselu probleemide lahendamisel probleem- ja projektõppes, kriitilise mõtlemise toetamine ning mõtestatud õppimine.
Projekti tulemused pakuvad nii tõenduspõhiseid meetmeid ülikooli arengukava 2021-2025 eesmärgina toodud üliõpilaste väljalangevuse vähendamiseks kui ka annavad õppearenduse keskusele fookuse edaspidisteks tegevusteks, et parendada STEM valdkonna õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Olulise suunana võib välja tuua vajaduse tagasisidestamise süsteemi arenguks ning pöörata suuremat tähelepanu akadeemilisele kultuurile ja eetilisusele ülikoolis.
Comments