Üliõpilasesindusel on 3-liikmeline juhatus: juhatuse esimees Sten Ärm, juhatuse liige tudengielu valdkonnas Engel-Mari Mölder ja juhatuse liige haridusvaldkonnas Pille Ülem. Kuid millega nad üldse tegelevad ja milleks on ülikoolil vaja aktiivseid tudengeid? Küsisin neilt selle kohta paar küsimust…
1. Kuidas kirjeldaksid oma positsiooni ÜE-s 5 aastasele?
Sten: Ma tegelen ülikoolis sellega, et üliõpilaste mõtted ja arvamused ülikooli juhtideni jõuaksid. Ma saan iga päev kokku erinevate üliõpilaste ja ülikooli töötajatega ning osalen mitmetel koosolekutel, et teada, mis ülikoolis toimub ning seda infot ka edasi viia. Lisaks sellele tegutsen ma ka üliõpilasesinduses. Koos enda juhatuse liikmetega teeme me kindlaks, et meie liikmed teevad õigeid asju ning et neil on ka alati hea olla.
Engel: Mina töötan kohal, kus ma saan teha enda sõpru ja inimesi rõõmsaks. Ma saan hästi palju inimestega rääkida ja erinevaid muresid lahendada. Minu tööl on väga palju toredaid inimesi, kes aitavad üksteist ja on nagu üks suur pere.
Pille: Ma aitan õpilasi hariduslike probleemidega ja esindan neid ülikoolis kõigega mis on seotud õppimisega.
2. Kui palju ja mis teemadel on ÜE-l koostööd ülikooli töötajate, rektoraadiga? Kuidas sujub koostöö?
Sten: ÜE teeb rektoraadi ja muude ülikooli juhtorganitega koostööd väga erinevatel viisidel. Kõige lihtsamaks variandiks on üliõpilaste esindajate osalus juhtimisorganite (rektoraat, senat, komisjonid, kriisimeeskond jne) koosolekutel, kus me saame päevakorras olevate teemadega kursis olla ning üliõpilaste poolset sisendit anda. Lisaks sellele tuleb iganädalaselt ette ka uusi ja põnevaid projekte, mõtteid ja arutelusid, kuhu rektoraadi liikmed ja ülikooli osakondades tegutsejad üliõpilasi kaasata soovivad. Sel juhul on ÜE juhatus alati esimeseks kontaktiks ning meie leiame üliõpilased, kes sooviksid lauale saabunud teemades kaasa rääkida. Mul on hea meel öelda, et Tallinna Tehnikaülikoolis saadakse aru üliõpilaste kaasamise tähtsusest ja võimalustest ning meie teeme omalt poolt kõik, et üliõpilased kaasa rääkimiseks ka valmis oleksid.
Engel: Me teeme väga palju koostööd ülikooli töötajatega, see on äärmiselt oluline osa ÜE toimimisest. Sel esmaspäeval saan näiteks kokku kinnisvaraosakonna esindajaga ja arutame, kuidas saaksime ülikoolilinnakut paremaks muuta ja paneme plaane paika. Samuti sai ÜE kaasa rääkida Tudengimaja renoveerimisega seotud küsimustes. Lisaks sellele oli suur abi kinnisvaraosakonnast, kes aitas mul realiseerida välijõusaali ideed – meie koostöö oli edukas. Lisaks sellele on palju koostööd õppeosakonnaga, kellega suhtleme pidevalt erinevatel hariduslikel teemadel. Pille ja Sten on enda positsioonidel haridusele rohkem orienteeritud. Vaatamata sellele suhtlen samuti õppeosakonnaga, kui on teemasid, mis puudutavad tudengite huvide esindamist üldises pildis, ning ka näiteks eelnädala tegevusi. Turundusosakonnaga on ÜE-l samuti head suhted – võime nende kontorisse astuda ja meid võetakse alati soojalt vastu. Nad aitavad meid erinevates turunduse ja kommunikatsiooniga seotud küsimustes ning toetavad igati. Ka siis, kui vajame abikäsi üritustel või 30 kasti transportimisel, tõttavad turunduse mehed meile appi! Spordiklubi inimestega on väga hea koostöö just erinevate sportlike algatuste ja sportliku eluviisi propageerimise osas. Me aitame mõlemalt poolt nõu ja jõuga kaasa ning üksteisele toeks. Rektoraat kõlab kui väga akadeemiline kogukond, kes tegeleb vaid enda tööalaste teemadega. Nii see tegelikkuses pole. Me saame nendega vabalt erinevatel teemadel suhelda ja muredega nende poole pöörduda. Igal kuul saame näiteks õppeprorektori ja senati õppekomisjoni tudengiesindajatega kokku. Rektoraadis on inimesed, kes tõesti tahavad ülikooli paremaks muuta ja on äärmiselt tudengisõbralikud!
Pille: Üliõpilasesindus teeb väga palju koostööd rektoraadiga, väga tihti on nendega kohtumisi ja ka meili teel suhtlust. Mina suhtlen pidevalt õppekvaliteedi kordinaatori ja õppeprorektoriga. Koostöö on väga hea ja nad on alati tudengite poolel.
3. Miks peaksid tudengid aktiivsed olema? Kas TalTechis on piisavalt tudengiaktiviste? Kui ei ole piisavalt aktiviste, siis mida annaks juurde see, kui oleks rohkem aktiivseid tudengeid?
Sten: Ma ütleks, et tudengiaktivism annab igale üliõpilasele võimaluse arendada ennast valdkondades, mida erialaselt õppida ei saa. Ma ise olen informaatika üliõpilane, aga just tänu aktiivsele tudengielule olen ära õppinud, kuidas teha edukat müüki, leida sponsoreid, korraldada üritusi, motiveerida enda meeskonda, anda koolitusi ning juhtida organisatsiooni. Ning seda kõike vaid nelja aastaga ja õpingute kõrvalt! Lisaks enesearengule käivad tudengieluga alati kaasas ka kontaktid ja sõprussuhted. Ülikool on koht, kuhu ei pääse igaüks, ning seega võib juba suhteliselt kindlalt väita, et iga siin leitud kontakt on midagi väärt. Seda rohkem veelgi tudengiaktivistidest kontaktidega, sest meie eesmärgiks ongi ju ennast arendada, võrgustikku luua ning tulevikus ka ühiskonnas lahedaid ja võimsaid tegusid korda saata! Just koos selliste inimestega soovin ma pärast ülikooli lõpetamist edasi tegutseda ning ma leidsin nad tänu sellele, et olin ka ise aktiivne üliõpilane.Ma ei usu, et me saaksime kuidagi mõõta, et meil piisavalt palju aktiviste oleks. Fakt on aga see, et igal kuul ja igal aastal tulevad tudengiorganisatsioonides lauale uued ja lahedad ideed ning liiga tihti on üheks suurimaks taktistuseks nende ideede ellu viimisel just inimressursi puudus. Lihtsamalt öeldes: mida rohkem on aktiviste, seda suuremaid ja lahedamaid ideid saame me üheskoos ellu viia! Saabuval kevadel toimub TalTechis meie enda aktivistide korraldatud Tudengifestival ning see suurüritus sai teoks just tänu sellele, et erinevate tudengiorganisatsioonide liikmed tulid kokku, et koos midagi suurt ära teha. Nüüd kujuta ette, kui lahe oleks tudengielu siis, kui igas tudengiorganisatsioonis tegutseks piisavalt aktiviste, et selliseid ideid ellu viia!
Engel: Lemmikküsimus! Näide endast. Kui ma liitusin ülikooliga, mõtlesin, et ei soovi ennast siduda mingisuguse organisatsiooni või tudengielu tegevustega, kuna tahan ainult õppida. Ja see ongi ju põhjus, miks ma üldse ülikooli tulin…? Ma eksisin rängalt. Õnneks proovisin teise kursuse alguses kätt Majandusteaduskonna Üliõpilaskogus, kus sain osaleda mitmetes projektides ja näha tõelist tudengielu. Varsti avanes võimalus panustada üliõpilasesinduse tegevuses võrkpalliturniiri projektijuhina, kuhu kandideerisin puhtast huvist võrkpalli vastu ja mõttest, et paneksin end proovile ja saaksin juurde veelgi lahedaid tutvusi. Põhimõtteliselt samal ajal kuulutati välja üliõpilaskonna juhatuse valimised ja nüüd ma siin olengi. Tagantjärele vaadates on see kreisi, kuivõrd arendab tudengielust osa võtmine inimest ning kui palju saab uusi tutvusi ja sõpru terveks eluks. Need ongi ühed suuremad põhjused, miks olla aktiivne tudeng. Ma ütleksin, et kunagi pole piisavalt tudengiaktiviste. Eelmisel aastal oli meid ülikooli peale kokku natuke üle 1200, aktiivsete vilistlaste ja teiste vahvatega kokku umbes 1500. Ülikoolis kokku õpib keskeltläbi 10000 tudengit ehk aktiivseid üliõpilasi on 12%. Mina näen, et see arv võiks vabalt olla vähemalt 20%, kunagi ehk isegi 50%. Aga siis oleks meil küll eraldi maja vaja. 😀 Tudengiaktivismi tulemusena saavad alguse tohutult ägedad ja lennukad ideed, millest võidavad nii tudengid kui ka ülikool väga palju. Tudengiaktivism ise on midagi, mille üle saab uhkust tunda aastaid pärast ülikooli lõppu. Mida rohkem meil aktiivseid tudengeid on, seda võimsamalt ja rohkem me saame koos häid asju korda saata.
Pille: Minu jaoks on tudengiaktivism teinud ülikooli elu palju põnevamaks ja ma olen leidnud palju uusi tutvusi ning väljakutseid. Ülikooli kogemus on hoopis teine kui olla osa mõnest tudengiorganisatsioonist või üliõpilaskogust. Iga aastaga muutub TalTechi tudengielu paremaks, kuid meil on veel arenguruumi. Mida rohkem aktiviste seda enam on mitmekesisust ja uusi lennukaid ideid.
4. Kas juhatuses olemine on vastanud ootustele?
Sten: Kui ma 2020. aasta märtsikuu alguses üliõpilaskonna juhatuse esimeheks kandideerisin, ei kujutanud ma veel täpsemalt ette, mida see positsioon, roll ja amet endast kujutavad. Ma olin selle hetkeni olnud väga aktiivne BEST-Estonia liige ning harjunud sealse atmosfääriga, mida leiab igast tudengiorganisatsioonist: vaba õhkkond, chillid inimesed, mitteametlik suhtlus, enda organisatsiooniga piirduv vastutus jne. Üliõpilasesindus tundus alati millegi kõrge, kauge ja ametlikuna, seega olid minu ootused vastavad. Kui mind esimeheks ära valiti ja pool kuud hiljem mu ametiaeg pihta hakkas, oli ju Eestis äsja välja kuulutatud esimene eriolukord! Seega kuni suveni oli minu kogemus juhatuses olles vaid kaks ja pool kuud veebikoosolekuid. Aga nüüd, kui olen juba peaaegu poolteist aastat juhatuses olnud, võin öelda, et minu kunagised spekulatsioonid olid kohati tõsi ning suuremas osas üks mõnus jura. Tõsi on see, et juhatuse esimehena puutun ma palju kokku ülikooli juhtide, töötajate ja akadeemilise personaliga, kellega koos töötades tulebki olla veidi ametlikum, sest kui nemad arvestavad üliõpilastega kui samaväärsete kolleegidega, on see meie kui üliõpilaste esindajate poolt elementaarseks viisakuseks. Samal ajal käib juhatuse töö juurde ka väga palju just üliõpilaste ja aktivistidega suhtlemist, mis on sama vaba kui minu suhtlus enne üliõpilasesindusega liitumist. Ning kõige parem osa juhatuses olemisest on kõik need toredad inimesed, kellega koos ma olen saanud meie eesmärkide poole liikuda. Kokkuvõttes: juhatuses tegutsemine on olnud kõvasti üle ootuste!
Engel: Juhatuses olemine on olnud üle ootuste. Kui ma otsustasin sellele positsioonile kandideerida, ei osanud ma ette kujutadagi, mis mind ees ootama hakkab. Läksin peale mõttega, et ennast proovile panna ja tudengiellu panustada. Tegelikkuses sain mitmekümnekordselt vastu. Näiteks olen tudengiesindaja erinevates otsustuskogudes Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosoleku ja TalTech senati liikmena juba teist aastat. Olen pidanud lahendama väga palju erinevaid situatsioone ja motiveerima inimesi. Ja seda kõike jääksingi loendama. Juhatuses oldud aeg on olnud väga põnev ja tegevusterohke.
Pille: Minu jaoks on olnud see periood üpris lühike, kuid hetkel olen väga rahul ja olen saanud uusi väljakutseid ning tutvusi.
5. Mida tahate veel oma juhatuse mandaadi jooksul korda saata?
Sten: Minu esimene aasta juhatuses näitas mulle, et kuigi ülikool võtab väga hea meelega üliõpilaste arvamust kuulda ning kaasab meid kõikidesse võimalikesse töörühmadesse ja -gruppidesse, siis keeruline osa on olnud leida üliõpilasi, kes nendest võimalustest ka kinni haaraksid. Sel sügissemestril on minu eesmärgiks luua tudengiesindajate süsteem. Tegutsedes ülikoolis, kus õpib 10 000 üliõpilast, kellest 1500 on aktivistid, võin kindlalt öelda, et meil on alati olemas vähemalt üks huvitundja selle teema kohta, kuhu parasjagu üliõpilaste esindajat otsitakse. Tudengiesindajate süsteemi eesmärk on koguda kokku kõik aktivistid, kes oleksid valmis endale huvipakkuvatel teemadel sõna võtma, sest kui otsitakse tudengite arvamust näiteks kliimaneutraalse linnaku teemal, saavad just selle teema entusiastid kohe asuda kaasa rääkima.
Engel: Mõtteid on palju. Oma valdkonna tiimi koordinaatoritega teeme kindlasti tööd, et tudengielu paremaks ja tugevamaks muuta. Ma tahaksin kindlasti veelgi tudengiorganisatsioonide vahelist koostööd paremaks teha ning anda jõudu uutele ühistele projektidele ja koosviibimistele. Nii teavad kõik kõiki ja julgevad küsimuste või mõtetega teineteise poole pöörduda. Koostöö teiste kõrgkoolide vahel on samuti teema, mille kallal sooviksin tuleval aastal aktiivsemalt tegeleda ja vaadata üle võimalused, kuidas saaksime arendada ühiseid projekte kui ka niisamuti kokku saada ja jagada mõtteid/muresid.
Pille: Minu põhilised eesmärgid hetkel on esinduskogu silmapaistvamaks muutmine, et tudengid oleksid sellest rohkem teadlikud ja neil oleks huvi selle vastu. Sellesama blogi postituste jõudmine kõigi tudengiteni. Haridus Kvaliteedi Töögrupi pidev areng ning projektiga sinna punkti jõudmine, kus me suudame analüüsida õppetööd nii, et see sobib tudengitele kui ka ülikooli õppejõududele. Kindlasti palju uusi koostöid kõigi teaduskondadega ja ka teiste ülikoolidega ning julgustada tudengeid hariduslike probleemide korral ka üliõpilasesinduse poole pöörduma, et neid siis sealt juba edasi suunata.
6. Kui saaksid kuldkalalt küsida 3 soovi, mis puudutavad ülikooli, tudengielu, haridusmaastiku – siis need soovid oleksid…
Sten: Minu esimene soov oleks kindlasti see, et Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastik saaksid iga-aastaselt piisavalt rahastust, et tagada meie üliõpilastele kvaliteetne ja põhjalik kraadiõpe, korralikud ja modernsed tugisüsteemid ning vajaminevad stipendiumid, et enamik üliõpilased ei peaks enam ülikoolis püsimiseks selle kõrvalt peaaegu täiskohaga tööd tegema. Minu teine soov oleks seotud tudengielu edendamisega. Kujutan enda peas ette olukorda, kus tudengiorganisatsioonidel oleksid olemas ressursid, et kaasata enda tegevustesse vähemalt pooled meie ülikooli üliõpilastest. Vot see oleks alles võimas. Minu kolmas soov oleks suunatud kõrghariduse kvaliteedile. Isegi, kui kõrgharidus oleks hästi rahastatud, ei muutu miski, kui meie õppejõud ei tegele igal aastal enda kursuste ja õppemeetodite arendamisega. Ma sooviksin, et kõik meie ülikooli õppejõud oleksid lisaks teadusele innovaatilise mõtlemisega ka õpetamise valdkonnas.
Engel: 1) Palun täiesti eraldi tudengiorganisatsioonidele mõeldud maja! 2) Palun riigilt miljonites rohkem raha kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks! 3) Tasuta lõunasöök tudengiaktivistidele 😀
Pille: Ülikooli tudengielu ja kõik see, mis me hetkel loome oleks jätkusuutlik. Kõrgharidus jääks kõigile Eesti noortele vabalt kättesaadavaks. Ja viimaseks soovin, et meil ei tuleks tagasi kaugõpe ning kõik üritused ning õppetöö saaksid toimuda just nii nagu on planeeritud.
Engel, Sten, Pille
Comments