top of page

Kõrghariduse riiklikust rahastamisest kõneles TalTechi finantsdirektor

Esinduskogule käis 8.oktoobri õhtul rääkimas Tallinna Tehnikaülikooli finantsdirektor Tauno Tuisk.

Tauno Tuisk on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli aastal 2001 logistikainseneri erialal ja Tallinna Tehnikaülikooli aastal 2015 transpordiplaneerimise magistriõppes. Finantsdirektor kõneles oma varasemast töökogemusest enne meie kooli tulles, töökogemust on kümme aastat erasektoris (Hansapanga grupis, Amservi grupis jm) ning seitse aastat Eesti politseis logistikajuhi ja peadirektori asetäitjana. 2018.aasta veebruarist TalTechi finantsdirektor.

Tauno Tuisk kõneles Esinduskogule Eesti majanduse lähimineviku, oleviku ja prognoositava lähituleviku üldisest olukorrast ning kõrghariduse riiklikust rahastamisest.

Esinduskogu koosolek 8.oktoober

Oma esitluses tõi Tuisk välja, et 2020.aasta riigieelarve eelnõus (hetkel Riigikogus menetluses) planeeritakse küll kõrghariduse rahastuse väikest kasvu, kuid see kasv jääb alla Eesti SKP nominaalsele kasvutempole. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 rahastamiskava näeb ette üleriigilist kulude kokkuhoidu. Kõrghariduse rahastamise osas võib see olukord tähendada riigipoolse rahastuse mahtude kas samaks jäämist või minimaalset kasvu, mis omakorda tähendab seda, et riikliku kõrghariduse rahastamise osakaal SKP-st aasta-aastalt pigem väheneb.

Finantsdirektor juhtis tähelepanu ka tegevustoetuste olemusele, mis on riigieelarvest eraldatav toetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja riigi rakendukõrgkoolidele kvaliteetse kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks ja arendamiseks ning kõrgkooli missiooni täitmiseks. Tegevustoetuse eelarve jaotatakse 80 protsendi ulatuses baasrahastamiseks ja 20 protsendi ulatuses tulemusrahastamiseks. Taltechi tegevustoetuse maht moodustab ülikooli 2019.a eelarve põhitegevuse tuludest 39,4%.

Riikliku rahastamise jagamisel ülikoolide vahel kasutatakse 6+1 tulemusnäitajat, kaalukaim neist on nominaalajaga lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigi lõpetajate hulgas, mis moodustab tulemusnäitajatest 35%. Lisaks viimasele mainitud näitajale, on kasutusel veel kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadav tulu (osakaal 10%), kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaal kõrgkooli kõigist lõpetanutest (10%), välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaal kõrgkooli kõigist üliõpilastest (10%), kõrgkooli halduslepingus kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (15%) ja ühiskonna arengu toetamise näitaja (20%). Lisaks kirjeldatud kuuele tulemusnäitajale hindab Haridus- ja Teadusministeerium ülikoolidega sõlmitud halduslepingute täitmise n.ö terviklikkust ja vastavalt hinnangule määratakse ka selle indikaatori eest saadav tulemusrahastus.

Finantsdirektor rääkis põgusalt ka TalTechi õppeprogrammide kulumudeli väljatöötamisest, mille eesmärgiks on välja töötada metoodika, mis võimaldab arvutada õppeprogrammide maksumuse koos otseste ja kaudkuludega, millest omakorda on võimalik arvutada EAP maksumus, kogukulud lõpetanud üliõpilase kohta iga õppeprogrammi osas eraldi jms. Vastuvõtuks avatud õppeprogrammide kulumudel on plaanis valmis jõuda käesoleva aasta lõpuks.

Suured tänud finantsdirektorile põneva esitluse eest!

Comments


bottom of page