2013/2014. õppeaastast jõustunud kõrgharidusreformi eesmärk oli tagada kõigile üliõpilastele võimalus omandada kõrgharidus võrdsetel alustel. Selle tulemusel on võimalik tasuta õppida eestikeelsel õppekaval juhul, kui üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab igal semestril nõutava õppe mahu. Reform piirab küsida üliõpilastelt õppeteenustasu ning eraraha vähenemise kompenseerimiseks suurendati riigipoolset toetust kõrgharidusõppe läbiviimiseks. Pärast kõrgharidusreformi on valitsussektori kõrghariduskulud nominaalselt kasvanud, kuid kõrghariduse rahastamine osakaaluna SKP-st on langenud. Praegustel tingimustel ei ole rahastamine kestlik ja võib mõjutada õppekvaliteeti. Eelnõus esitatud muudatused ei vähenda survet suurendada kõrghariduse riigipoolset rahastust, kuid loob võimalusi praeguse kõrghariduse rahastuse tõhusamaks kasutamiseks. Eelnõuga täpsustatakse seni kehtivaid rahastuspõhimõtteid, võimaldades suurendada üliõpilaste omavastutust. Kvaliteetse kõrgharidusõppe kestlikkuse tagamiseks Eestis on vaja jätkata arutelu kõrghariduse rahastamise teemal pikemat perspektiivi silmas pidades.
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 strateegiline eesmärk on, et õpivõimalused oleksid valikurohked ja kättesaadavad. Oluline on tagada paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Eesmärgi saavutamiseks on arengukavas ühe tegevusena kavandatud üle vaadata õppija omavastutus ja tasuta õppe tingimused kõrghariduses. Lisaks peetakse arengukavas vajalikuks parandada tingimusi ja võimalusi täiskasvanute pidevaks enesearendamiseks. Oluline on suurendada õppija vastutust oma õpingute eest alates hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisest varases lapseeas kuni teadlike valikute ja vastutuseni kõrgkoolis ja elukestvas õppes.
Eelnõul on kaks suuremat sisulist eesmärki:
muuta samal kõrgharidusastmel uuesti õppima asumise tingimusi, suurendades seeläbi esimest korda kõrgharidust omandada soovijate võimalusi õppes osalemiseks;
motiveerida üliõpilasi tegema teadlikumaid erialavalikuid ja suurendada nende omavastutust kaotades õiguse samaaegselt mitmel kõrghariduse õppekaval tasuta õppida ja piirates katkestamise järel tasuta õppimise võimalusi. Kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad pärast eelnõu jõustumist samaks ning eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi esimesel korral tasuta.
Eelnõu muudatused
11.01.2023 toimus Riigikogus kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu esimene lugemine. Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) muudatusega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid selliselt, et kehtima jäävad senised kõrgharidussüsteemi rahastamise aluspõhimõtted. Eelnõuga ellu viidavad muudatused tagavad suuremale hulgale üliõpilastele juurdepääsu kõrgharidusele ja toetavad kõrgkoole, et motiveerida üliõpilasi nominaalajaga lõpetama.
Eelnõuga tehakse KHaS-is järgmised muudatused:
Piiratakse samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppimist, suurendades seeläbi ka esimest korda tasuta kõrgharidust omandada soovijate võimalusi õppes osalemiseks. Eelnõuga pikendatakse aega, mille möödumisel on võimalik tulla uuesti samal kõrgharidusastmel tasuta õppima - senise kolmekordse nominaalkestuse asemel rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse-, magistriõppes ja senise kahekordse nominaalkestuse asemel integreeritud õppes on võimalik tasuta õppida uuesti samal astmel kümme aastat peale lõpetamist.
Piiratakse võimalust bakalaureuseõpingute lõpetamisel astuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Tasuta õppesse samal kõrgharidusastmel saab uuesti kandideerida peale 10 aasta möödumist varasemast eksmatrikuleerimisest.
Kaotatakse õigus samaaegselt mitmel õppekaval tasuta õppida ning piiratakse katkestamise järgselt tasuta õppimise võimalusi. Kehtiv regulatsioon võimaldab üliõpilastel soovi korral piiramatul arvul kordi oma õpinguid enne poole nominaalaja lõppemist katkestada ning uuesti tasuta mõnel teisel õppekaval jätkata. Kehtiv seadus võimaldab samal ajal tasuta täiskoormuses õppida ja omandada kõrgharidus erinevate kõrgharidusõpete ja õppeastmete õppekavadel
Eelnõus kaotatakse õigus õppida samaaegselt tasuta kahel õppekaval erinevatel õppeastmetel(nt samaaegselt bakalaureuse- ja magistriõppes või bakalaureuse- ja doktoriõppes);
Kaotatakse õigus õppida samaaegselt tasuta kahel õppekaval sama kõrgharidusastme erinevates õpetes (nt samaaegselt bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes).Samaaegselt on õigus tasuta õppida vaid ühel kõrgharidustaseme õppekaval;
Piiratakse katkestamise järgselt uuesti tasuta õppima asumise / ümberotsustamise aega lubades kõigis kõrgharidustaseme õpetes katkestamise järgselt tasuta õppesse astuda üliõpilasel, kes on õppinud samal kõrgharidusastmel vähem kui 1 õppeaasta (365 kalendripäeva).
Antakse kõrgkoolidele võimalus küsida õppeteenustasu üliõpilaselt, kes on eelnevalt juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud.
Kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt. Üliõpilane, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, on kohustatud hüvitama sooritamata ainepunktide tasu deklareeritud õppeainete mahus.
Kavandatavate muudatustega jääb kõrgkoolile õigus pakkuda põhjendatud juhtudel õpet tasuta. Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus õppimine on tasuta ka teisel korral (nt suurema tööjõuvajadusega valdkondades ümberõppeks, õpetajakoolitus ja tervishoid) või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada vastavad erisused õigusaktidega.
Muudatused hakkavad kehtima 2024/2025. õppeaastast.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ning intressiarvestust. Ühtlasi täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist nagu see on kõigi teiste õppurite puhul. Ettepanekud vastavate muudatuste sisseviimiseks esitasid pangad õppelaenu andmise läbirääkimiste käigus 2022. a suvel ning kooskõlastusringil.
Õppelaenu muudatused hakkavad kehtima seaduse jõustumisel kohe.
Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)
Eeskiri reguleerib TalTechi tasemeõppe korraldust bakalaureuse tasemel ja magistris, mille järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö osalistele. Eeskirja eesmärk on tagada õppurite võrdne kohtlemine ja õppetöö korraldamise läbipaistvus.
Üliõpilasesindus soovib teavitada tudengeid Õppekorraldus eeskirja muudatusest. Sellest tulenevalt muutub lõputöö kui õppeaine erivorm semestri algul üliõpilase õpingukavas deklareeritavaks, samamoodi nagu teised õppeained, mida üliõpilane kohustub semestri jooksul õppima. ÕKE muudatustega täpsustatakse, et juhul, kui üliõpilane teab lõputöö teemat ja on kokkuleppe saavutanud lõputöö juhendajaga, siis lisab ta lõputöö deklareerimisel ka vastavad andmed lõputöö juhendaja ja teema osas. Samuti tuuakse välja, et kui üliõpilasel on raskusi lõputöö juhendaja leidmisega, võib ta abi saamiseks pöörduda programmijuhi poole, kes peab aitama üliõpilast teema ja juhendaja leidmisel.
Antud muudatusega soovitakse lõpetamise semestril juhtida varakult üliõpilaste tähelepanu lõputööga seonduvale ning seeläbi parandada lõpetamise efektiivsust.
Muudatused hakkavad kehtima 01.08.2023 ja lähemalt saab tutvuda Õppekorraldus eeskirjaga siin: https://oigusaktid.taltech.ee/oppekorralduse-eeskiri/
Kasutatud allikad:
Comentários