top of page

Kümme aastat õppetoetuste seisakut – Palju õnne meile?

Sel aastal “tähistame” kümne aasta möödumist tudengite rahastamise viimastest arengutest. Just nii kaua on olnud tudengitele kättesaadav vajaduspõhine õppetoetus maksimaalselt 220 eurot kuus ja summa ei ole tõusnud otsuse vastuvõtmisest ehk 2013. aastast alates. Võrdluseks: töötasu alammäär on samal ajal tõusnud 320 eurolt 725ni. Kuid tudengite jaoks on toetuse saamise tingimus kuusissetulek pereliikme kohta alla seatud piiri, sest kuni 24-aastased üliõpilased arvestatakse päritoluperega ühte leibkonda.


Selline olukord on toonud juhtumeid, kus alla 24-aastased üliõpilased on fiktiivselt abiellunud, et minna arvesse väikese sissetulekuga leibkonnana. Kui üliõpilaste vanemad ei saa või ei taha neid rahaliselt toetada, on tudengid sunnitud õpingute kõrvalt töötama ning see võtab võimaluse täielikult õppetööle pühenduda. Enamasti ei töötata ka oma valdkonnas, mis omakorda ei toeta õpinguid ega aita erialal arendada. Üldiselt tuleb erialane töö kõne alla alles pärast praktika sooritamist.


Kiirnuudlite hind on tõusnud kolmekümnelt sendilt vähemalt seitsmekümnele. Toitaineterikkast toidust ei tasu üldse rääkida, selle soetamine käib paljudele tudengitele ülejõu – “päris toidu” saamiseks tuleb suunduda koju või vanaema juurde. Igaüks teab oma kodustelt kommunaalarvetelt, et energiakriis on kõik hinnalaed purustanud, ja tudengi vajaduspõhise õppetoetuse miinimum (75 eurot) ei kata isegi ühiselamu üüri,kõige odavam on 127€ aga kui tahta üksi tuba siis on üür üle 200€ isegi.


Sarnaselt vajaduspõhisele õppetoetusele on meie soov, et suureneks ka tulemusstipendiumi fond. Praegu on tulemusstipendium 100 eurot kuus ning kuna fond on napp, peab selle taotlemiseks üliõpilase keskmine hinne olema tihti kõrgem kui 4,9. Kuna tulemusstipendiumi saavad vähesed ning 100 euro väärtuski on kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud, ei täida stipendium enam sama eesmärki, mis 10 aastat tagasi.


16.03.23 tudengite meeleavaldus Stenbocki maja ees. Pildil EÜL esimees Marcus Ehasoo ja TLÜ Üliõpilasesinduse esinaine Erle Vainjärv.

Mis on ikkagi sotsiaalsed garantiid ja mida see tähendab?

Üliõpilaste vajadustele vastav riiklik sotsiaalsete tagatiste süsteem, mis tagab võimaluse täielikult pühenduda õpingutele, on kvaliteetse kõrghariduse omandamise eeldus. Sotsiaalsete tagatiste süsteem Eesti kõrghariduskorralduses, kus tasuta õppimise õigus on reeglina vaid täiskoormusel õppides, peab võimaldama üliõpilastel toime tulla, ilma et nad oleksid sunnitud enda ülalpidamiseks töötama, õppeaega pikendama või õpinguid sootuks katkestama. Õppimisele pühendumist soodustavate sotsiaalsete garantiide olemasolu annab üliõpilastele ka mõista, et ühiskond väärtustab õppimist.


Riigil on vaja häid päid, sest me oleme Eesti tuleviku kujundajad. Meie kooli juhtkond on välja arvutanud, et kõrgharidusse pandud üks euro toob riigikassasse kaks eurot tagasi, ometi pole sellestki veel meie ühiskond ja poliitikud aru saanud. Aga hetkel on tudengite meelel mure, et kui investeeritakse kõrgkoolide toimimisse ja nende efektiivsusesse, siis võiks olla selle tehingu tagatiseks motiveeritud ja õpivõimelised tudengid, mitte üle töötanud ja laialdaste vaimsete probleemidega noored.


Sotsiaalsete garantiide alla kuulub tasuta kõrgharidus ja soodsatel tingimustel õppelaen, aga ka mitmesugused toetused ja stipendiumid, nagu näiteks vajaduspõhine eritoetus, tulemusstipendium, vajaduspõhine õppetoetus ja erivajadustega tudengite stipendium.


Kuidas ja kes saab neid taotleda, saab lugeda siit: https://taltech.ee/tudeng/oppetoetused-ja-stipendiumid


Doktorantide madalad palgad, mis on alla Eesti keskmise, viivad meie tudengid tööle erasektorisse ning ülikool seisab paari aasta pärast olukorras, kus napib eestikeelseid õppejõude. Lisaks on atraktiivsuse kaotanud inseneeria – meie tööturul on tohutu puudus inseneridest, samas tudengite arv ja lõpetamiste protsent järjest langeb. Kõrghariduse rahastuse tõus, stipendiumid ja palkade tõusud aitaksid hoida järelkasvu ning hoida noori andekaid inimesi kauem akadeemias ning lasta neil õppida kõrgematel õppetasemetel, kui bakalaureuseõppes.


Tulevaste kõrgharitud spetsialistide toetamine nende õpinguaastatel ei tohiks tekitada muljet, nagu riik kulutaks raha, vaid peaks olema üheselt mõistetav, et riik investeerib oma inimestesse, kes aitavad edaspidi arendada nii Eesti kultuuri, kui ka majandust, ja teenivad niiviisi kogu riigi huve.


Kui me vaatame, mida teevad Põhjamaad, siis on näha kõrgharidus rahastuse korrelatsiooni innovatsiooni ja teadusarendusega. Põhjamaade kõrgharidus võiks olla meile suureks eeskujuks, kuidas edasi liikuda ja kus võtta näidet heast kõrghariduse süsteemist.


Meie soovid:

• Vajaduspõhine õppetoetus peab tõusma 340 euroni kuus ja vanus selle saamiseks langema 21. eluaastale.

• Riigi määratud tulemusstipendiumi fondi suurus kõrgkoolidele tuleb tõsta määrani, et iga heade õpitulemustega üliõpilane saaks toetatud ja tunnustatud.


Nüüd, mil valimised on lõppenud ja koalitsioonikõnelused käivad, on aeg panna valitsemisleppesse lubadused, mille poolt valijad, sh tudengid hääletasid. Loodame, et valimisprogrammides olnud mõtted nagu “peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele” ja “tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni” ei jää pelgalt loosungiteks.


Lisaks meenutame, et kõik koalitsioonipartnerid on avaldanud soovi teha koostööd tudengitega. Õppurid on selleks absoluutselt valmis, nüüd on vaja lihtsalt aeg ja koht kohtumiseks kokku leppida.


Comments


bottom of page