Kas tagasiside on tüütu kohustus või tudengi õigus?

 …õigus kaasa rääkida õppekvaliteedi parandamisel ja arendamisel, õigus avaldada oma arvamust oma õpikogemuse kohta, õigus olla kaasatud ja kuulda võetud või… 

…kohustus, mis tuleb kiiresti ära teha, et saaks olulisemate ja põletavamate asjade kallale asuda.  

Eks ta üks kahe teraga mõõk jälle olegi, aga ehk aitab see artikkel teil paremini kasutada oma õigust ja kergemini hakkama saada peale pandud kohustusega, sest tudengite tagasiside on ülikooli jaoks ülioluline - mitte kuskilt mujalt pole võimalik seda infot saada ning tudengid on ju need, kelle õpikogemuse jaoks on loengud, seminarid, praktikumid, õppekäigud ja kõik muud õppeprotsessi osad disainitud. Küll aga on tagasiside ühtepuhku tekitanud tudengites mitmeid küsimusi. Ehk aitab käesolev artikkel mõningatele neist vastused anda ja isegi müüte murda.  

Miks ülikoolis tagasisidet küsitakse?  

Tihti arvatakse, et tudengite tagasisidet kogutakse sellepärast, et seda peab tegema. Tegelikult ei ole küsimus mitte kohustuses, vaid tahtmises. Ülikooli töötajaskond tahab tudengite arvamust kuulda, et leida viise, kuidas õppejõud saaksid veel enam tudengeid õppimisel toetada, innustada ja ärgitada muutmaks ülikoolis oldud aega sisukaks ja kasulikuks. Samuti on tudengite tagasiside oluline, et aimu saada, kas õpet puudutavad strateegiliselt olulised uuendused on liikumas õiges suunas ja kus oleks vaja veel tagant tõugata (näiteks arengukavas esile toodud projekt- ja probleemõppe arendamine, arusaama ühtlustamine tõenduspõhisest ja õppimiskesksest õpetamisest või õppekavade sidususe parandamine jne jne). 

Kes tudengite tagasisidet ÕISis näevad?  

Tagasiside laekumisel hakkab tööle terve masinavärk, et moodustuks keskmised õppekorraldusele, teaduskondadele, programmijuhtidele, õppejõududele jne. Kui tagasiside andmise periood on läbi ja ÕIS kõik arvutamised lõpetanud, siis võivad asjaosalised tulemustega ÕISi tutvuma minna. TalTechis on tudengitel võimalik näha ainete keskmisi. Oma tulemusi näevad ÕISist loomulikult õppejõud ise (nii keskmisi kui kommentaare), samuti näevad kõik programmijuhid kõiki vastuseid ja kommentaare, mis on antud nende õppekavas olevatele ainetele. Instituutide direktoritel on ligipääs oma instituudi õppejõudude tulemustele ning loomulikult saavad tagasisidet kasutada dekanaatide ja õppeosakonna töötajad, kelle ülesandeks on õppekvaliteedi monitoorimine, parandusettepanekute tegemine ning õppejõudude arengu toetamine.  

Kas TalTechis on tagasiside andmine anonüümne?  

Meil reguleerib seda valdkonda rektori käskkiri „Õppetegevuse tagasiside küsimuse ja arvestamise eeskiri“, mille kohaselt on ülikoolil kohustus tagada vastajate anonüümsus. Süsteemis eraldatakse vastajate andmed vastustest ning hiljem seda enam tagasi pöörata ei saa. Tagasiside andmine on anonüümne ja vastuseid kasutatakse vaid üldistatud kujul. Loomulikult tuleb ette erandlikke olukordi, kus teatud aines osaleb vaid üksikuid tudengeid, mistõttu pole õppejõul vaja palju ajusid ragistada, et tagasiside kirjutaja tuvastada, aga see ei ole kindlasti tagasiside analüüsimise eesmärk. Tagasiside peaks olema ikkagi viisakas, aus ja konstruktiivne ning aitama nii õppejõudu ennast oma aine või õppetegevuse ümberkorraldamisel kui ka üliõpilast oma õpikogemuse analüüsimisel.  

Milline on siis hea ja konstruktiivne tagasiside?  

TalTechis on palju aktiivseid tudengeid, kelle südameasjaks on ülikoolielu edendamine just õppekvaliteedi tõstmise näol. Nemad on võtnud plaani tegeleda senisest enam kaasõppurite ärgitamisega, et julgustada neid kirjutama sisukaid, läbi mõeldud ning kasulikke kommentaare. Selleks on kirja pandud ka tagasiside hea tava punktid, mille kohaselt hea tagasiside on:  

1. eneseanalüüsile tuginev – oma panuse arvestamine õpetamise hindamise puhul on väga tähtis. Õppejõud võib ka tiritamme kasvatada, aga õppimine saab toimuda ikka vaid igaühe enda peas. 

1. viisakas – halvustamine, inetused jms ei aita õppejõul ega programmijuhil õppeaine õpetamist ja õppekava paremaks muuta.  

1. põhjendatud – „… sellepärast, et …”. Küsimustikus antud punktid on küll heaks indikaatoriks, kuid kvaliteedi parandamise seisukohalt on põhjendused parimad.  

1. objektiivne – tagasisidest võiksid välja jääda emotsioonid, vahel on kasulik tagasiside andmisega oodata veidi ja analüüsida oma tegevust õppejõu tegevusega paralleelselt, et jõuda asja tuumani ja asjalike tähelepanekute ning ettepanekuteni. 

1. konstruktiivne – õppejõud ja programmijuhid kasutavad tudengitelt saadud tagasisidet oma töö tõhustamiseks. Seda saab teha juhul, kui tagasiside annab selleks võimalusi, st põhineb tähelepanekutel ja faktidel ning on täpne (kommentaarid kirjutatud valitud õppejõu tegevuse kohta jne).  

1. kiitmiseks – õppejõu tunnustamine tehtud tubli töö eest innustab ja julgustab neid veelgi rohkem pingutama. 

Mida tudengite tagasiside põhjal tehakse? Kas seda üldse kasutatakse?  

Eriti vingeid, lahedaid, asjalikke õppejõudusid saab seada eeskujuks teistele ja anda võimalus neilt õppida, kuidas üles ehitada ning läbi viia oma aine nii, et tudengid saavad parima õpikogemuse ning on sealjuures ka motiveeritud ning õnnelikud. Mis puudutab aga õppejõudusid, kelle tagasiside oli tagasihoidlik ning kirjutatud kommentaarid viitasid kitsaskohtadele, siis neile pakub ülikool mitmesuguseid võimalusi enda teadmisi ja oskusi uuendada ning arendada. Erinevad osapooled vaatavad läbi kõik tagasisides välja toodud aspektid, mis madala tagasiside põhjustasid (nt aine ülesehitus, korraldus, aine sidusus, materjalid, metoodika, õppejõu eneseväljendus- ja esinemisoskus, e-toe kasutamine, tagasisidestamine ning hindamine) ning teevad sellest tulenevalt plaani, mida muuta või teisiti teha. Vahel tähendab see ka lisaks tagasiside kogumist. 

Miks tudengid ei näe muudatusi, kui tagasisidet loetakse ja kasutatakse?  

Tihtilugu ei ole kiiret ja head lahendust ettetulevate probleemide lahendamiseks, aga õppekvaliteedi parandamise eesmärgil on TalTechis fookuses õppejõudude personaalse arengu toetamine, mida püütakse pigem teha häid eeskujusid esile tuues ja läbi positiivsete kogemuste. Õppimise ja õpetamise kultuuri muutumine ei toimu üle öö, aga kinnitan, et jää liigub. Näiteks on kasvõi värskelt kinnitatud õppimise ja õpetamise hea tava: https://taltech.ee/uudised/oppimise-ja-opetamise-hea-tava.  

Tagasiside on üks osa tudengi ja õppejõu vahelisest dialoogist. Kindlasti ei tohiks peljata uurida õppejõu käest, mis eelnevad tudengid on soovitanud, mida tähele pannud ja mida õppejõud on võtnud nõuks muuta või arendada. Alati ei ole kõiki ettepanekuid võimalik või isegi mõistlik rakendada ja tuleb usaldada õppejõudu, kes on oma ala spetsialist ning teab, mida tudengitel nt tööturul vaja läheb. Oluline on kasvatada tagasisidet väärtustavat õpikultuuri ja tugevdada üliõpilase-õppejõu partnerlust. Üha enam on kõrgharidusmaastikul kõnepruuki tulnud ka väljend „edasiside“, mis viitab sellele, et ei keskenduta nii palju sellele, mis oli valesti ja ei meeldinud vaid pigem sellele, mida teha edaspidi.  

Kas tudengid saavad kaasa rääkida ka tagasiside küsimustiku koostamisel?  

Igasugune tagasiside ka tagasiside kogumise korrale tudengite poolt on alati oodatud. ÕISi küsimustik ei ole kivisse raiutud, head ettepanekud kuulatakse alati ära ja tudengite vaatenurga eest oleme ääretult tänulikud. Ka praeguse küsimustiku koostamisel kaasati erinevate huvigruppide esindajaid, kaasa said rääkida nii programmijuhid, õppeprodekaanid kui ka tudengid. Samas on teada-tuntud vanasõna, et maitse üle ei vaielda ja ka tagasiside küsimustiku koostamisel jõuti järelduseni, et eriarvamusi eelistustes ei ole võimalik objektiivselt lahendada. Tuleb leida kuldne kesktee ja läheneda samm-sammult. Õppeosakonnal on aga valmimas plaan tudengite tagasiside (võib-olla siis uue nimega juba edasiside 😊) ankeedi ja korralduse muutmiseks, et suunata õppureid rohkem enda õppimist analüüsima ja õppejõudusid pöörama tähelepanu pigem õppimise toetamisele.