Igal esmaspäeval ja reedel ilmuvad just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autor on Mari-Liis Kutti.
Eluolu ja põhjused, miks läksin ja just Tšehhi. Olin väga pikalt haudunud peas mõtet minna välismaale õppima, et mugavustsoonist välja astuda ning Euroopaga rohkem tutvuda. Sobiva ülikooli leidmisega läks aega, sest minu eriala ja kattuvate õppeainetega inglise keeles õpetavaid ülikoole oli vähe. Ning kui oligi, siis puudus koostööleping selle ülikooliga. Lõpuks leidsin Tšehhi kaguosas asuva Tomas Bata Ülikooli, linnas nimega Zlín. Tegemist on väga isikupärase arhitektuuriga linnaga, mille ehitas nullist üles Tomas Bata oma jalanõuvabriku ja töötajate jaoks. Eestis saame Bata jalanõupoes käia näiteks nii Rocca al Mare kui ka Ülemiste keskuses. Praegu elab Zlínis umbes 75 000 inimest. Linna domineerivate ehitiste tunnusjoonteks on tüüpiline krohvimata punane tellis, lamekatus ja terasest väikesed valged aknaraamid, mis kõik kokku annavad kergelt sovetliku tööstuslinna atmosfääri. Teist sellesarnast linna Tšehhis väidetavalt pole.
Õppetöö. Õppetöö korraldus Tomas Bata Ülikoolis oli üsna rahuldav, kuid alati võiks laiaulatusliku arengu mõttes raskem olla. Teaduskonna väiksuse tõttu olid osad tunnid Erasmus+ programmi tudengitele lausa individuaalõppe tasandil. Väga meeldis, et põhirõhk oli pandud praktilistele töödele. Õppejõud olid motiveeritud ja sõbralikud, kuid samal ajal säilitasid ka ranguse ning testisid tihti, kas tudeng ikka sai seletatust õigesti aru.
Erasmuse tudengitele korraldati kohaliku ESN grupi poolt peaaegu iganädalaselt väga lahedaid üritusi ja väljasõite, et sotsialiseerumine teiste rahvustega hõlpsamalt läheks. Loomaaia külastused, väljasõidud linnadesse, kevadball, karaokeõhtud, riikide presentatsioonid on vaid vähesed aktiviteedid, mida välja tuua. Nähti väga palju vaeva, et rahvusvahelised tudengid ennast hästi tunneks. Hiljem kujunesid juba iseeneslikult sarnaste huvidega grupid, kes endale ise seiklusi organiseerisid.
Toidu erinevused? Kui rääkida Tšehhi toidust, siis tasub mainida, et taimetoitluse peale just palju ei mõelda – toidud on väga liharohked ning inimesed hea meelega lihast ei loobuks. Kuid ometigi on olemas ka nende endi aretatud lihaalternatiiv šmakoun. Kõige kummalisem oli proovida Tšehhi dumplingut, mis ei vastanud üldse ettekujutusele, kui see lõpuks minu ees oli. Tegemist on tegelikult saialaadse moodustisega, mis valmistatud saiakuubikutest, munast ja jahust, seejärel pätsiks vormitud ning soolavees keedetud. Kui eestlastele peetakse omaseks kartulit iga toidu kõrvale süüa, siis tšehhide jaoks on selleks keedetud sai. Kõige traditsioonilisemat Tšehhi toitu svíčkovát just sellega serveeritaksegi, aga ka paljusid teisi toite. Samuti on ka kapsas omal kohal. Magustoitude puhul jäi silma, et väga palju tehakse erinevate täidistega saiakesi ning peamisteks täidise komponentideks ploomid ja mooniseemned.
Kultuur ja sotsiaalelu. Kui TalTechis toimuvad peod ja kultuuriüritused pärast nädala selgroo murdmist, siis Zlínis võib sellise ajaplaneerimise ära unustada. Täiesti tavaline on ka see, kui latiinopidusid korraldatakse näiteks teisipäeval. Mainimata ei saa jätta joogikultuuri, milleks loomulikult on õlle joomine. Tšehhid armastavad õlut väga ning liiter õlut välja minnes on paljudele lausa must be. Õlu on seal mitmetel juhtudel isegi odavam kui vesi ning ilmselt sellest tuleneb ka statistika, et keskmine tšehh tarbib õlut umbes 180 l/aastas. Sooduspakkumise korral võib toidupoest väga hea õlle saada kõigest 0,4€ eest ning pubides jäävad hinnad alla kahe euro. Ühtlasi on pubid ja restoranid avatud peaaegu iga päev ning isegi jõulude ajal. Muigama panev moment oli ühel esmaspäevasel hommikul näha kampa mehi kell 9 pubis õllekannu ääres istumas.
Elamiskulud ja hoonete heakord. Elamistingimused ühikatoas olid veidi kehvemad kui Tallinnas, kuid kõik hädavajalik oli siiski olemas ning mugavaks plussiks oli voodilinade kord kuus tasuta vahetamine. Toiduhinnad on üsna sarnased Eestiga, kuid puu- ja köögiviljad on kallimad ning liha veidi odavam. Kuna tegemist mandrisisese riigiga, on kalatooteid raskem leida ning näiteks lõhe on poes väga kallis.
Loodus ja vaatamisväärsused. Kui olla vähegi looduse ja matkamise huviline, siis Tšehhist võib leida imelisi matkaradu ja looduskauneid vaateid. Maastik on väga mitmekülgne – põllud ja metsad, mis vahelduvad mägede, liivakivist kaljude ja koobastega, mille vahel omakorda looklevad jõed, joad ja järved. Tšehhi on väga tihedalt kaetud ka erinevate losside, mõisade, kindluste ja kloostritega ning UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub 12 kultuuriobjekti, millest soovitan kindlasti Český Krumlovi vanalinna. Vähemalt minu jaoks oli väga lihtne Tšehhi loodusesse ja olustikku armuda ning just seetõttu otsustasin ka jääda teiseks semestriks, sest nii palju jäi veel avastamata.
Mida kasulikku õppisin? Lisaks keeleõppele ja praktilistele teadmistele oma erialal, oli Erasmuse kogemus väga õpetlik ka iseenda, eri rahvuste ja inimsuhete tundmaõppimisel. Julgen väita, et Erasmus+ programmiga välisõppes käimine annab väga palju juurde just avatumate vaadete kujundamisel, uute võimaluste nägemisel, iseseisvuse saavutamisel ning aitab üleüldiselt maailmaga rohkem kontakti saavutada. Loomulikult oleneb kogemus kõik enda ettevõtlikkusest ja valikutest, kuid sellegipoolest soovitan kasutada Erasmuse poolt pakutavaid võimalusi, sest saadud kogemus on iga pingutust väärt!
Comments