Tallinna Tehnikaülikool saab 18. mail uue rektori, kes asub ametisse järgmiseks viieks aastaks. Eelmisel nädalal osalesid rektorikandidaadid debatis, mis keskendus tudengite murekohtadele ja küsimustele. TalTechi järgmiseks rektoriks pürgivad Jaak Aaviksoo, Jarek Kurnitski ja Tiit Land väitlesid kõrghariduse rahastamise, õppekvaliteedi, ülikooli ökoloogilise jalajälje ja palju muu tudengitele olulise üle.
Üliõpilasesindus on sõnastanud tudengkonna ootused uuele rektorile. Uus rektor peab olema tugeva visiooniga eestvedaja, kes seisaks akadeemilise kvaliteedi tõstmise ja TalTechi üliõpilaste eest. Üliõpilasesinduse, praeguste tudengite ja vilistlaste püstitatud teemadel debateerisid rektorikandidaadid 22. aprillil peetud arutelus.
Ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, TalTechi ehituse-ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski, praegune Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land
Kõrghariduse rahastamine
Kõik kandidaadid on ühel meelel, et kõrghariduse rahastus peab suurenema, kuid lisaraha ei peaks tulema tudengite taskust. Aaviksoo rõhutab, et riiklik rahastus peab kasvama. Kurnitski viitab OSKA kutsekoja uuringutele ja sõnab, et olemasolevaid vahendeid tuleb võimalikult efektiivselt kasutada ning vältida ületootmist õppekavadel, mille lõpetanud ühiskonnas erialast rakendust ei leia. Kurnitski pooldab varade kogumise kampaaniat, et suurendada erasektori panust ülikooli arengusse. Tiit Land toetab samuti ülikooli sissetulekute mitmekesistamist ja erasektori rahastuse kasvu. Jaak Aaviksoo arvates on erasektori toetus juba praegu heal tasemel – näiteks toetavad ettevõtjad tudengeid Arengufondi stipendiumite kaudu ja erasektori abiga on soetatud oluline osa ülikooli sisseseadest. Erasektori panuse märgatavat suurenemist ei pea Aaviksoo reaalseks.
Juhul kui kõrghariduse tasuliseks muutumist vältida ei õnnestu, toetab praegune rektor Jaak Aaviksoo nn Austraalia mudelit, kus tudengid saavad õppemaksu rahastamiseks laenu, mille tagasimaksmine sõltub hilisemast sissetulekust. Tiit Land rõhutab, et õppekvaliteedis ei tohi raha puudumise tõttu järeleandmisi teha ja tasulise kõrghariduse mudel peab sündima läbirääkimiste teel. Kui pole muud võimalust, kui muuta kõrgharidus tasuliseks, peab Kurnitski sõnul tagama, et stipendiumite toel oleks võimalik ka majanduslikult vähekindlustatud tudengitel kõrgharidus saada.
Rahvusvahelistumine
Küsimusele, kas eestikeelne kõrgharidus on oluline ja milline on tasakaal eesti- ja ingliskeelse õppe vahel, vastas Jarek Kurnitski, et bakalaureuse tasemel võiks õpetada eesti keeles ja magistriõppes liikuda ingliskeelse õppe poole. Selline süsteem aitaks tema sõnul kaasa rahvusvahelistumisele ega kahjustaks eesti keele arengut.
Jaak Aaviksoo peab TalTechi praegust eesti- ja ingliskeelsete õppekavade tasakaalu mõistlikuks. Üliõpilaskonnast on umbes 15-20% välisüliõpilased, mis rikastab nii akadeemilist keskkonda kui tudengielu. Aaviksoo rõhutab, et tähelepanu tuleks pöörata nii tudengite kui õppejõudude inglise keele oskuse arendamisele, sest selleta kvaliteetset haridust ei saa. Tiit Land arvab samuti, et praegune välisüliõpilaste hulk on mõistlik. Tema sõnul tuleks läbi rääkida põhimõtted, mille alusel, mis õppekavadele ja kui palju välistudengeid vastu võetakse. Põhimõttest „mida rohkem, seda uhkem” pimesi lähtuda ei saa.
Kõik kandidaadid nõustuvad, et välistudengite Eesti ühiskonnaga sidumiseks on oluline keeleoskus ja kohaliku kultuuri tundmine, võimalused leida töö- ja praktikakohti Eesti ettevõtetes.
Ülikooli maine
Jaak Aaviksoo pole nõus, et näitajad on halvenenud. Ta seab reitingute usaldusväärsuse kahtluse alla, sõnades, et nende metoodika pole läbipaistev. Jarek Kurnitski seevastu peab pingereas langemist probleemiks, sest see tähendab ülikoolile maine langust ja potentsiaalsete tudengite kaotust. Reitingu tõstmises on oma osa ka ingliskeelsel õppel, sest sedasi paistab ülikooli tase väljapoole paremini välja. Tiit Landi arvates on reitingud kindlasti olulised, seda ka ülikooli partnerite, akadeemiliste töötajate ja partnerülikoolide jaoks. Rektoriks saades lubab Land uurida, mis on edetabelis kukkumise põhjused ja nendega tegeleda.
E-õpe
Kaks aastat tagasi tehtud otsus tagada kõigis õppeainetes e-tugi on praeguses situatsioonis väga kasulikuks osutunud, ütleb Jaak Aaviksoo. Tema sõnul on TalTech kriisis hästi hakkama saanud ja e-õppe arendamist tuleb kindlasti jätkata. Kurnitski sõnab, et e-õpe nõuab tudengitelt suuremat iseseisvust ja viitsimist ning tõeline pilt distantsõppe edukusest saab selgeks alles eksamitel. „Tulevikus võiks e-õppe elemente rohkem rakendada,” ütleb Kurnitski.
Kuid mida teha n-ö fantoomainetega, kus õppetöö on kriisi ajal peaaegu täielikult seiskunud? „Eks neid on igal pool mingil määral, aga paigas peaks olema süsteem, mis neid monitoorib,“ ütleb Land, „kui need välja tulevad, tuleb väga jõuliselt reageerida.” Jarek Kurnitski sõnul ei saa sellist olukorda aktsepteerida ja vähemalt tudengite meilidele vastamine on elementaarne, kuid õppemeetodeid võivad õppejõud valida erinevaid. Jaak Aaviksoo tunnistab, et e-õppe rakendamises on olnud komistuskivisid, kuid võrreldes näiteks Saksamaa ülikoolidega on TalTech paremini hakkama saanud.
Rektorina lubab Tiit Land olla kaasav juht. Foto: Heiki Laan
Programmijuhid
Programmijuhtide ühtlase kvaliteedi tagamiseks soovitab Kurnitski anda neile vastutus ka uute tudengite vastuvõtu eest. See motiveerib praegustelt tudengitelt programmi kohta tagasisidet küsima. Jaak Aaviksoo peab oluliseks asjakohaseid koolitusi ja järelvalvet programmijuhtide tegevuse üle. Tiit Land lisab, et programmijuhtidele tuleks korraldada ühiseid seminare ja soodustada kogemuste jagamist kolleegide vahel.
ÕISi tagasiside
Kandidaadid on ühel nõul, et tudengite tagasiside on oluline ja oodatud, see peab olema anonüümne. Tiit Land toob välja, et väljakutse seisneb konstruktiivse tagasiside saamises, mille põhjal saaks õppekvaliteeti parendada. Kurnitski ei nõustu väitega, et ülikoolis ei pöörata tagasisidele tähelepanu, õppejõud loevad antud tagasisidet juba inimlikust uudishimustki. „Olemasolevat süsteemi kindlasti tuleb edasi arendada, aga üldjuhul ta töötab,” arvab Kurnitski. Jaak Aaviksoo sõnul on tagasisidesüsteem viimaste aastatega paremaks läinud, ent see peaks olema oluliselt operatiivsem ja jõulisem kui praegu. Tartu Ülikoolis lahvatanud skandaali valguses kinnitab praegune rektor, et TalTechi tagasisidesüsteem on tõepoolest anonüümne ning tehnoloogiliselt pole võimalik kommenteerija isikut kindlaks teha.
Jaak Aaviksoo kinnitab, et ÕISis tagasisidet andnud tudengid jäävad anonüümseks. Foto: Heiki Laan
Tudengiorganisatsioonid, kestlik areng ja uus bränd
Tudengiorganisatsioone peavad tähtsaks kõik kandidaadid. Tiit Land on tudengite ettevõtmisi julgelt toetanud Tallinna Ülikoolis ja plaanib seda teha ka edaspidi. Jaak Aaviksoo toob välja, et Tehnikaülikooli tudengkond saab võrreldes teiste Eesti ülikoolidega kõige suuremat ülikoolipoolset rahalist toetust. Senine koostöö on hästi toiminud ja seda tuleks jätkata. Kurnitski ütleb, et tudengiprojektid on üliolulised ja muudavad TalTechi atraktiivseks keskkoolilõpetajatele. Kandidaadid on ühel arvamusel, et ei tohiks vastu võtta ühtegi otsust, millel on laialdane toetus ülikooli nõukogus, ent tugev vastuseis tudengite seas.
Ülikooli liikumist kliimaneutraalsuse poole peavad vajalikuks kõik kandidaadid. Alustada tuleks lampide väljavahetamisest, jäätmete sorteerimisest, ehituste muutmisest keskkonnasõbralikumaks, ütleb praegune rektor. Kurnitski peab oluliseks hoonete energiatõhusamaks muutmist ja jalgrataste kasutamise soodustamist, et pakkuda head alternatiivi auto kasutamisele. Land mainib, et tähelepanu võiks pöörata ka lendamise vähendamisele tööreisidel.
Kõik kandidaadid toetavad ülikooli uut brändi TalTech, see on uuenduslik ja meeldib tudengitele.
Kes oli debatis edukaim?
TalTech Väitlusklubi hinnangul võitis debati Jarek Kurnitski, sest ta esitas oma seisukohti konkreetselt ning toetas neid eluliste näidetega. Kiideti kõikide osalejate head ettevalmistust ja panust arutelusse.
Debati võitis Jarek Kurnitski. Foto: Heiki Laan