Igal neljapäeval ilmub just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autor on Epp Joala.
Mõtteid TalTechi arengukonverentsilt
Millised on tuleviku ülikoolide mudelid? Kuidas saavutada kliimaneutraalsus ja milline on selles ülikooli roll? Milline on terve elu tervisetehnoloogiate ja toidu abil? Missugune on ülikooli roll ettevõtete kõrgtehnoloogilisemaks muutmisel ja milline on panus globaalsete väljakutsete lahendamises? Sellistele küsimustele otsiti vastuseid 21. jaanuaril 2021 toimunud TalTechi arengukonverentsil.
Distants- ja hübriidõpe tulid, et jääda
Pandeemia on löönud maailmas senised raamid sassi, seda pea kõikides eluvaldkondades. Eriti annab see tunda tervishoius ja majanduses, aga ka hariduses. Distantsõpe on täna maailmas uus reaalsus, mida osa kiidab, osa kirub, kuid nii Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid kui ka Euroopa tippülikoolide juhid tõdevad, et distants- ja hübriidõpe on tulnud, et jääda.
Müncheni Tehnikaülikooli õppeprorektor Gerhard Müller kinnitas tuleviku ülikooli teemalises arutelus, et pandeemia kiirendas digipööret. „Praegu kasutatakse hariduses lahendusi, mida ei võinud enne isegi kirjandusest leida. Tagasi suurtesse auditooriumitesse enam ei taheta. Tudengid hindavad uusi formaate,” rääkis Müller.
Ka TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll tõdes, et hübriidõpe annab hea võimaluse eelkõige töö kõrvalt õppivate tudengite jaoks. Nordic Investment Banki IT juht Kirke Saar rääkis, et tuleviku ülikoolide roll ongi pakkuda eelkõige paindlikkust ning tähtsamaks muutuvad lühiajaline õppimine ja lisaainete läbimine.
Tuleviku meditsiini märksõna on andmed
TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan visioneeris tulevikku, kus inimeste ümber ja küljes on rohkem tehnoloogiaid, tänu millele saame oma tervise kohta rohkem teada. Jervan avaldas lootust, et tehnoloogia aitab jõuda süsteemse muutuseni, kus me ei pea enam nii palju tegelema inimeste ravimisega, vaid saame keskenduda ennetamisele. Seda saab teha muuhulgas andmete laialdasema analüüsimisega.
TalTechi e-tervise professor Peeter Ross lisas, et terve elu saavutamiseks tuleb analüüsida andmeid eri allikatest, nagu toit, keskkond, haridus ja loomulikult meditsiin, sest suur osa inimese tervisest sõltub otseselt tema enda otsustest ja ümbritsevast keskkonnast.
Juttu oli sellestki, et teadus on mitme raske haiguse puhul murrangu äärel. CalTechi neuroteadlane Allan-Hermann Pool rääkis konverentsil, et juba täna ollakse võimelised muutma immuunsüsteemis konkreetseid rakke, et hävitada verevähki tekitavaid kasvajaid. Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvikliiniku juhataja ja TalTechi dotsent Katrin Gross-Paju rääkis geneetilisest ravist, millega saab lapseeas parandada katkiseid geene, et ravida Alzheimeri tõbe. Ja kui oleme juba õppinud ühte geenimutatsiooni ravima, siis on vaid tehnika küsimus, et järgmistega samamoodi teha.
Toiduvaldkond muutub üha targemaks
Meie elu ja heaolu sõltub suurel määral sellest, mida me sööme, kuidas elame, kas oleme terved ja millised haigused võivad meid tabada. Toidu seos südame ja veresoonkonna haiguste riskiga on laialt teada, samuti soola seos kõrge vererõhu ja kolesterooliga. TalTechi tervisetehnoloogiate professor Margus Viigimaa märkis, et näiteks Soomes on viimase 40 aastaga soola tarbimine umbes poole võrra vähenenud. Katrin Gross-Paju tõi välja veelgi tõestatud seoseid: tervislik toitumine aitab ligi 50% võrra vähendada haigestumise riski degeneratiivsetesse haigustesse, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.
TalTechi toiduteadlane Kristel Vene rääkis, kuidas veel kümme aastat tagasi tegeleti intensiivselt toidu maitsvamaks muutmisega, nüüd aga otsitakse lahendusi, kuidas muuta toit tervislikumaks ilma, et hea maitse ära kaoks.
Tehnoloogia on toonud suuri muutusi ka põllumajanduses. TalTechi geeniteadlane Cecilia Sarmiento rääkis, et tulevikus on põllumajandus tihedalt seotud andurite ja monitooringuga, näiteks mulla kvaliteeti ja niiskust jälgides panna paika optimaalsed kastmisperioodid ja seeläbi saavutada võimalikult hea tulemus. Lisaks on võimalik taimi kasvatada sootuks mullavabalt. Sarmiento usub, et geenmuundatud taimede kasutamine päästab osaliselt maailma. Ta märkis, et riikides, kus GMOd palju kasutatakse, on pestitsiidide kasutus 40% vähenenud.
Ülikool peab lahendama homseid vajadusi
Üha olulisemaks muutub maailmas ka kliimaneutraalsus: hooned, ettevõtted, linnad ja riigid peavad muutuma nutikamateks ja toimima võimalikult keskkonnasäästlikult. Siin on märkimisväärne roll ülikoolidel. TalTechi energiatõhususe professor Jarek Kurnistki ütles, et tänane teadustöö peab lahendama homseid vajadusi, sest lahenduste otsimine on pikk protsess, kuid probleemi tekkimisel aega enam pole, lahendusi on tarvis kohe.
TalTechi haldusdirektor Aivar Uutar ütles konverentsil välja julge ambitsiooni: „Meie Tehnikaülikoolis oleme võtnud väga selgeks fookuseks, et soovime olla aastaks 2035 kliimaneutraalne ülikool. Selleni jõudmiseks oleme valinud kliimanutika tee, mis on kombinatsioon rohepöördest, digipöördest ja ringmajandusest. Kliimanutikalt toimetades on kliimaneutraalsus saavutatav.” Kurnitski lisas, et ülikool vajab selleks ka partnereid, sest nii suure lubaduse saavutamine üksi pole võimalik.
Ülikoolide teadmised ja ettevõtete oskused loovad innovatsiooni
Siin tulebki mängu üha olulisemaks muutuv ülikoolide ja ettevõtete tihedam koostöö. Ekspertide aruteludest jäi kõlama, et maailm on jõudmas rohetehnoloogia tsüklisse. Ettevõtja Kristjan Maruste ei tahaks ettevõtluse tulevikust rääkides lüüa lahku vana ja uut tööstust või majandust. Liiga palju arvatakse, et kõik uus põhineb tarkvaral, aga päris asju on samuti vaja. Majandus kulgeb 20–30aastaste tsüklitena. Maruste usub, et uus tsükkel on selgelt rohetehnoloogia päralt. Eesti on siin väga heal stardipositsioonil.
Ettevõtja Jürgo Preden rääkis, et protsesside optimeerimine ja tehnoloogiate rakendamine protsesside sujuvamaks muutmiseks saab juhtuda ainult läbi partnerluse – ühelt poolt inimesed, kes tunnevad hästi oma valdkonda, teiselt poolt need inimesed, kes tunnevad tehnoloogiat, mida soovitakse kasutusele võtta. Siin saavadki ettevõtted ja ülikool üheskoos luua ühiskonnale vajalikku innovatsiooni.
Ülikoolide haridus peab muutuma veelgi valdkondadevahelisemaks
Globaalsete probleemide lahendamiseks on vaja inimesi, kes oskavad orienteeruda erinevates valdkondades ja rakendada konkreetsesse probleemi sobivaid lahendusi. Minerva koolide projekti asutaja Ben Nilson selgitas, et Minerva üliõpilased tudeerivad esimesel õppeaastal mitmesuguseid raamistikke ja mõttesüsteeme, mida õpivad rakendama erinevates kontekstides. Järgneva kolme aasta jooksul ei õpi nad mitte aineid, vaid teadmiste lõimimist: kuidas rakendada õpitud raamistikke lõimitud ainete ja päriseluga.
Taani Tehnikaülikooli president Anders Bjarklevi hinnangul on ülikool koht, kus pakutakse sotsiaalset keskkonda, kus on ligipääs varustusele ja infrastruktuurile – asjadele, mis on hädavajalikud, et inimesi harida. Samas oli ta nõus, et alati tuleb olla avatud uutele meetoditele, kuna maailm on pidevas muutumises. „Ülikoolil on möödapääsmatu roll olla eeskujuks järgmisele põlvkonnale, ning see ei muutu, olenemata tehnoloogilisest keskkonnast ja meetoditest,“ ütles Bjarklev.
Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsi esinejate ja kokkuvõtetega saab tutvuda konverentsi kodulehel: bit.ly/ArenguKonverents. Samas saab ka konverentsi uuesti vaadata.
Comments