Tallinna Tehnikaülikoolis on tudengite hääl sel aastal kostunud tugevamalt kui kunagi varem. Õppeaasta algusest saadik on üliõpilasesindus aktiivselt kaasa löönud kõrghariduse rahastamise teemalistes aruteludes riiklikul tasandil. Ülikoolisisesed arutelud jõudsid olulise verstapostini 13. novembril toimunud kolmanda Tudengite Hääle üritusega, kus tõsteti esile tudengitele olulised teemad: õppekorralduse parendamine, vaimse tervise toetamine, digilahenduste killustatuse vähendamine ja akadeemilise karjääri väärtustamine.
Küsimus, kuidas muuta need arutelud konkreetseteks ja mõjuvõimsateks muutusteks, on ülioluline. Edu võti peitub tihedas koostöös üliõpilasesinduse, TalTechi osakondade ja juhtkonna vahel.
Tudengite Hääle üritus
Tudengite Hääl on Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse algatus, mille eesmärk on tuua kokku tudengid ja ülikooli töötajad, et arutada tudengitele olulisi teemasid ning leida ühiselt lahendusi. Ürituse eel koguti sisendit küsitluste kaudu, kaasates tudengeid ja tudengiorganisatsioone üle kogu ülikooli ning kõigist õppeastmetest. Selline koostööformaat loob võimaluse, et tudengite häält mitte ainult ei kuulata, vaid see saab suunata ka ülikooli arengut. Järgnevalt toome välja laudkondade arutelude kokkuvõtted.
Õppe kvaliteet – sammud paremuse poole
Tudengid tõid välja, et eksamiperioodide koormus vajaks ühtlasemat jaotust. Üheks lahenduseks pakuti õppejõudude ühist kalendrit, kuhu lisataks eksamite ja suuremate ülesannete tähtajad. Samuti leiti, et programminõukojad ei tööta piisavalt tõhusalt, kuna need pole tudengitele avatud ega paku piisavalt võimalusi aktiivseks kaasamiseks. Lisaks rõhutati, et tudengite tagasiside ÕIS-i kaudu peab olema reaalselt arvesse võetav ja selle põhjal tuleb teha vajalikke muudatusi.
Vaimse tervise toetamine ja tasakaalu leidmine
Vaimse tervise teemal tõstatasid tudengid mitu olulist ettepanekut. Näiteks vahenädala lisamine tavapärase sügisese vaheaja asemel tundus osalenutele hea mõttena, kuid enne selle rakendamist soovitati korraldada uuring töötajate ja tudengite seas, et vältida valede ootuste teket. Lisaks pakuti välja, et vaimse tervise ja ajaplaneerimise kursused võiksid olla osa õppetööst juba esimestel nädalatel, et toetada tudengeid paremaks kohanemiseks.
Lõputööde puhul rõhutati, et tuleks rohkem tutvustada häid praktikaid, nagu rühmade juhendamine ja vahekontrollid, mis aitavad tudengitel paremini oma tööprotsessi juhtida.
Õpi- ja ülikoolikeskkond – ruumide ja ressursi probleemid
Ülikooli füüsiline keskkond vajab tudengite hinnangul parendamist. Õpperuume on liiga vähe, kuid teame, et plaanis on kinnisvara uuendused, mis lisavad neid järk-järgult. Samas on ruumide registreerimissüsteemi arendamine IT osakonnaga venimas, mis raskendab ruumide kasutamise planeerimist. Ülikooli raamatukogu võiks olla pikemalt avatud ja pakkuda rohkem puhkekohti tudengitele, et soodustada tasakaalu õppimise ja taastumise vahel. Leiti, et ülikoolilinnaku atraktiivsema ja funktsionaalsema arengu saavutamiseks on oluline suurendada koostööd kinnisvaraosakonna ja üliõpilasesinduse vahel.
Digilahenduste labürint – kuidas leida lihtsust?
TalTechi tudengid on igapäevaselt silmitsi killustatud digikeskkonnaga. Hetkel kasutatakse paralleelselt mitmeid platvorme nagu Moodle, ÕIS, Discord ja Tudengiportaal, kuid nende integreerimise puudumine tekitab segadust ja vähendab kasutajamugavust. Kas oleks aeg luua ühtne ja kasutajasõbralik platvorm, mis ühendab kõik olulised funktsioonid – ruumide broneerimisest kuni õppejõudude tagasisideni?
Tudengid pakkusid välja lahendusi:
1. Ühtse platvormi loomine, mis koondaks kõik funktsioonid ühe katuse alla. Peamisteks infokanaliteks koos lisatäiendustega sobiksid väga hästi outlook, Moodle ja Tudengiportaal.
2. ÕIS-i täielik moderniseerimine, et parandada kasutusmugavust ja lahendada tehnilised probleemid.
3. Tehisintellekti ja masinõppe rakendamine, näiteks personaalsed teavitused ja ülesannete meeldetuletused, mis muudaksid õppimise sujuvamaks.
Infokorrastus – kuidas vältida infokülluses eksimist?
Tudengid tõid välja, et praktikavõimaluste leidmiseks puudub ühtne ja tõhus süsteem. Kuigi majandusteaduskonnas on olemas praktikaportaal, on teised teaduskonnad alles liitumas, mis jätab infovoo killustatuks. Samuti rõhutati, et mitmed praktikakohad kasutavad ära tudengite vajadust praktika järele, pakkumata tasu. Lahenduseks pakuti välja ühtse praktikaportaali loomist, kus ettevõtted ja teaduskonnad saaksid pakkuda läbipaistvalt võimalusi, ning koolisiseste praktikakohtade lisamist erialadele, kus väliseid kohti napib. Lisaks peavad programmijuhid, praktikakuraatorid ja õppekonsultandid olema aktiivsemad tudengite juhendamises ja kommunikatsioonis.
Samuti vajavad ainekaardid ja Moodle’i kursused pidevat uuendamist, et tagada nende asjakohasus. Tudengiportaalil on potentsiaali muutuda peamiseks infokogumiks, kuid praegu on see alakasutatud. Lisaks esitati vajadus luua selgem kaotatud-leitud süsteem ning vähendada ülikooli ametlikest kanalitest tulevat liigset infot. Tudengiorganisatsioonid, nädalakirjad ja sotsiaalmeedia mängivad olulist rolli ülikoolielu info edastamisel. Kõige olulisem on luua ühtne ja tõhusam infovõrgustik, mis toetaks tudengeid alates esimesest päevast ülikoolis.
Akadeemilise karjääri kaalukausil – kas tasub doktorantuuri astuda?
Aruteludes kerkis esile, et tudengitel puudub tihti piisav teadlikkus doktorantuuri tegelikest võimalustest. Sageli nähakse seda kui alatasustatud ja ebastabiilset elustiili. Tegelikkuses on doktorantuuri võimalused palju mitmekesisemad – kõrge algpalk, rahvusvahelised projektid ja võimalus tööturul konkurentsivõimelisem olla. Kas ülikool peaks aktiivsemalt propageerima doktorantuuri kui karjäärivalikut ja pakkuma juhendajatele selget rolli selle edendamisel? Personaalse lähenemise ja teadlikkuse tõstmine võiks aidata murda müüte ja motiveerida tudengeid oma akadeemilist teekonda jätkama.
Inseneriõpe – tuleviku loojad vajavad rohkem tuge
Inseneriõppe tudengid tõid aruteludel esile, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata praktiliste oskuste arendamisele ja laborite varustatusele. Õppejõud rõhutasid vajadust suunata rohkem ressursse laboritesse, et tudengitel oleks võimalik omandada tänapäeva tööturul vajalikke oskusi. Lisaks tunti puudust valdkonnapõhistest projektidest, mis aitaksid tudengeid praktiliste probleemide lahendamisel ja meeskonnatöö kogemuste omandamisel.
Üks arutelu oluline järeldus oli, et inseneritudengitele tuleks pakkuda rohkem võimalusi suhelda ja teha koostööd erasektoriga. Praktikapõhised kursused, koostöö ettevõtetega ja valdkonnaspetsiifilised hackathon'id võiksid olla olulised sammud inseneriõppe kvaliteedi tõstmisel.
Raamatukogu tulevik – koht teadmiste ja kogemuste jagamiseks
Osalejate algatusel moodustus kaheksas laudkond, kus arutati raamatukogu tulevikku ja selle võimalusi pakkuda tudengitele rohkemat kui vaid vaikset õppekeskkonda. Välja pakuti mitmeid ideid, sealhulgas raamatuklubi loomine, mis aitaks arendada kogukonnatunnet ja soodustada mõttevahetust erinevatel teemadel. Samuti nähti võimalust lisada raamatukogu ürituste kavasse lühikesi ja praktilisi seminare, mis oleksid tudengitele huvitavad ja kasulikud.
Aruteludes tõsteti esile tagasiside olulisus kui edasiviiv jõud – hea ja süsteemne tagasiside kogumine aitab parendada raamatukogu teenuseid ning teha kindlaks, mida tudengid kõige enam vajavad. Sarnaselt vaimse tervise laudkonnale pöörati siin tähelepanu ka lõputööga seotud stressi vähendamisele, pakkudes välja lahendusi, mis toetaksid tudengite heaolu ja efektiivset töökorraldust. Raamatukogu võiks saada kohaks, mis ühendab teadmiste omandamise ja vaimse toetuse võimalused.
Üliõpilasesindus soovib südamest tänada kõiki osalejaid, kes leidsid aega ja energiat, et anda oma panus aruteludesse! See algatus pole pelgalt platvorm arvamuste jagamiseks, vaid võimalus muuta need mõtted reaalseks tegevuseks, mis suunavad ja kujundavad Tallinna Tehnikaülikooli tulevikku. Seega tule ole osa muutustest ning kohtume juba järgmisel korral!
Comments