Üliõpilasesinduse stipendiumikonkurss pani tudengid arutlema olulistel teemadel

Tänavu anti Üliõpilasesinduse stipendiume välja juba seitsmendat korda. Stipendiumikonkursi keskmes olid tänapäeva tudengielu puudutavad küsimused, mille üle tudengid oma esseedes arutlesid.

| Tänavu pälvisid üliõpilasesinduse välja pandud stipendiumid Arengufondi kevadisel stipendiumikonkurssil Eduard Baranovskyi, Ekke Leitham ja Emma Pallase. Üliõpilasesinduse stipendiumi andis üle Tunnustamisürituste koordinaator Lisette Johanson. Foto: Raimond Vink.

Kandidaadid said oma essees arutleda ühel kolmest tänavusest teemast:

• kuidas integreerida tehisintellekti õppevahendina nii, et see ei kahjustaks õppimisprotsessi;

• kas ja kuidas oleks võimalik vähendada tudengite vajadust töötada õpingute kõrvalt;

• kuidas jõuda passiivsete tudengiteni ja julgustada neid oma arvamust avaldama.

Tänavuste esseede põhjal joonistub välja üsna ühtne arusaam tudengielust, kus kõige olulisemaks peetakse tasakaalu tehnoloogia kasutamise, enesearengu ja majandusliku toimetuleku vahel.

Passiivsust nähti esseedes kahel tasandil – akadeemilise ja sotsiaalsena. Õppetöös väljendub passiivsus sageli vaikimises loengutes, mille põhjuseks on ebakindlus oma teadmiste suhtes või hirm eksida. Lahendusena pakuti turvalisema ja toetavama õpikeskkonna loomist, kus tähtsal kohal on arutelu ja mõttevahetus, mitte ainult õiged vastused.

Laiemas tudengielus tähendab passiivsus aga kõrvalejäämist organisatsioonidest ja üritustest. Selle taga nähti kultuuribarjääre, vähest eneseusku või tunnet, et tudengielus osalemine ei ole piisavalt oluline. Samas rõhutati, et aktiivne osalemine väljaspool auditooriumi aitab arendada meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusi ning loob väärtuslikke sotsiaalseid sidemeid. Tudengiorganisatsioonidel on selles oluline roll, sest tugev kogukonnatunne aitab ennetada ka õpingute katkestamist.

Majandusliku toimetuleku teemal tõid tudengid välja, et õpingute kõrvalt töötamine ei ole enamasti vaba valik, vaid vajadus. Suur töökoormus vähendab aega, mida saaks pühendada õppimisele ja ülikoolielus osalemisele. Lahendusena nähti tugevamaid toetussüsteeme ja stipendiume, aga ka paindlikumat õppekorraldust ning erialase praktika paremat sidumist õppekavaga. Mitmes essees rõhutati, et stipendium aitaks keskenduda õppimisele ning vähendaks majanduslikku pinget. Eesmärk ei ole keelata töötamist, vaid luua olukord, kus tudeng ei pea valima sissetuleku ja hariduse vahel.

Tehisintellekti käsitleti esseedes pigem praktilise ja kasuliku tööriistana. Tudengite hinnangul aitab see kiiremini lahendada rutiinseid ülesandeid ja selgitada keerulisi teemasid arusaadavamalt. Samas rõhutati korduvalt, et tehisintellekt ei tohiks asendada iseseisvat mõtlemist ega vastutust oma töö eest. Tudengite sõnul peab inimene säilitama kontrolli tulemuse üle, sest masinal puudub teadlikkus ja loovus. Kokkuvõttes leiti, et kõige olulisem on õppida tehisintellekti teadlikult kasutama nii, et see toetaks õppimist, mitte ei vähendaks selle kvaliteeti.

Sel aastal pälvisid stipendiumi Eduard Baranovskyi, Ekke Leitham ja Emma Pallase.