Peagi vahetub TalTech üliõpilaskonna juhatuse liige hariduse valdkonnas. Meie senise tubli haridusvaldkonna juhi Pille Ülemi ametiaeg saab läbi ja tema kohustused võtab üle infotehnoloogia teaduskonna tudeng Karoliina Rebane alates esimesest juulist.
Kes on Karoliina ja millised on tema plaanid TalTechi hariduse edendamiseks, loe siit artiklist!
Kuidas oled varasemalt tudengina aktiivne olnud? Mis on sinu taust?
Alustasin nagu paljud värsked tudengid liitudes paari tudengiorganisatsiooniga. Esialgu käisin vaid pidudel Lapikutes, kuid päriselt põnevaks läks siis kui sain aru, et on võimalik korraldada igasuguseid üritusi, millel on positiivne mõju paljudele inimestele. Lapikutes oli minu esimeseks projektiks ASI Karikas, mis on lõbus ja loominguline programmeerimisvõistlus. Mul oli seal väike roll, kuid päris lahe tundus õhtuti teiste aktiivsete tudengitega õppejõu kontoris istuda ja temaga kohvi juua, arutades võistluse teemasid (eks seal oli muid teemasid ka :P).
Mõne aja pärast liitusin ka TTÜ Robotiklubiga. Alguses oli nii hirmus see, et kõik olid nii targad ja tundsin, et olen nii palju halvem teistest. Seda enam aga tundsin ennast motiveerituna õppida ja katsetada, et tulevikus olla see inimene, kes saab teisi toetada nende õppimise teekonnal. Sisimas ma usun, et iga inimese võimed on piiritud kui panna sisse piisavalt tööd ning seda tahtsingi tõestada kõigepealt endale ning siis ka teistele edasi anda läbi enda tegevuste. Võtsin vastu ühe väljakutse teise järel ning juba varsti olin kandideerimas juhatusse esinaise kohale.
TTÜ Robotiklubi esinaise roll oli minu jaoks suur väljakutse, aga kõige põnevam aeg mu elus siiamaani. Tundsin iga päev, et teen midagi, mida armastan ja sattusin elevusse iga kord kui mõni idee pähe tuli. Loomulikult oli ka keerulisemaid perioode, kus tahtsin alla anda, aga kogu selle aja oli siht silme ees ning teadsin, et teenin endast suuremat eesmärki. Robotiklubis oli see robootika valdkonna hariduse edendamine ja populariseerimine. Andsin endast parima, et võimalikult paljudel inimestel oleks võimalik osa saada sellest kui põnev valdkond on robootika. Leidlike Inseneride Tehnoloogiafestival sai samuti loodud selle mõttega, et veelgi rohkemates inimestes äratada huvi tehnoloogia valdkonna vastu laiemalt.
Mis ajendas sind kandideerima haridusvaldkonna juhiks? Mis sulle selles valdkonnas huvi pakub?
TTÜ Robotiklubis tegutsedes jõudsin arusaamale, et see toimib kõige paremini väikse klubina. Minu plaanid olid aga veidi ambitsioonikamad, tahtsin panustada rohkem ning jõuda rohkemate inimesteni. Elus kehtib reegel: kui tahad, et uued väljakutsed sinuni jõuaks, siis tuleb nendele esmalt ruumi teha ja millestki muust loobuda.
Mida rohkem haridusjuhi positsiooni kohta kuulsin, seda enam olin veendunud, et see on minule mõeldud. Hariduse valdkond on mulle pikalt huvi pakkunud, alates gümnaasiumist, kui sain paar töötuba noorematele välja mõelda koos kaasõpilastega ja eratunde anda neile, kellele klassiruumis õppimine nii hästi ei sobinud. Tegutsedes kasvab huvi ja mõtlesin alati, kuidas saaks paremini, selgemalt, tõhusamalt edasi anda õpitavat. Lõpetasin umbes aasta tagasi ka Noored Kooli miniprogrammi, mis on juhtimise- ja õpetamise programm noortele. Mulle tuli üllatusena tookord, et õpetaja on samuti juhipositsioonil, kuid nüüd tundub see nii loogiline. Õppisin programmi käigus, et igaühel on reaalne võimalus Eesti hariduse kvaliteeti parandada kui on vaid tahtmist. Nüüd olen selleks väga sobivas rollis, mis kindlasti muudab ideede elluviimise ka lihtsamaks.
Mis on sinu arvates TalTechis seoses hariduse kvaliteediga hästi ning mida võiks muuta või parendada? Millised on sinu eesmärgid ja plaanid sellel ametikohal?
Viimaste aastatega on TalTech muutunud palju uuendusmeelsemaks ja hariduse kvaliteet tunduvalt tõusnud. Tean aga, et see ei ole nii kõigis õppeainetes või õppekavades ja loomulikult on alati arenguruumi. Näen üldisemalt, et praegune haridussüsteem on ajale jalgu jäänud ning ei sobi kokku noorte maailmavaate ja infoühiskonnaga.
Kõige rohkem teeb mind kurvaks see, et õppeprotsess on endiselt selline, et õpilast karistatakse vale vastuse eest ja tunnustatakse õige vastuse eest. See on minu arvates maailmavaateline probleem: laps ei õpi ju kõndima esimesest sammust, vaid peab harjutama, kukkuma, püsti tõusma ja uuesti proovima. Samamoodi on ka õppimisega, tunnustada võiks protsessi, kus julgetakse katsetada, eksida ja uuesti proovida. Vaimse tervise probleemid, mis erinevate statistiliste näitajate järgi ühiskonnas aina süvenevad, tekivad ju ka suures osas saavutuspingest, et kõik peab kohe õigesti tegema ja eksimisele järgneb karistus. Selline suhtumine ei võimalda inimeste potentsiaalil avalduda.
Minu eesmärgid ei ole veel täielikult paigas, kuna olen veel üleandmise protsessis sees, kuid olen välja kujundanud suhtumise olla avatud ja kättesaadav nii tudengite kui ka programmijuhtide jaoks. Muutused algavad sellest, et on olemas vastastikune mõistmine ja ühine visioon, seega annan endast parima, et tudengite vaated jõuaks juhtkonnani ja programmijuhtideni ning et saaksin aru, millised on õppejõudude raskused ja murekohad igapäevatöös. Kui on olemas vastastikune mõistmine, siis on inimesed ka ettepanekutele avatumad. Loomulikult on Hariduse Kvaliteedi Töögrupp ja ÕIS-i tagasiside analüüsimine osa sellest protsessist ning vajab samuti uuendusi.
Millised on sinu huvialad-hobid?
Mul on suur kirg ürituste korraldamise vastu ja pean seda enda hobiks, isegi kui see on osaks minu ametikohustustest. Üldiselt olen üpris püsimatu ja tahan pidevalt ennast täiendada. Juhtimine, investeerimine ja avalik esinemine on hetkel teemad, mille kohta loen ja käin koolitustel. Muidu meeldib mulle looduses käia, füüsiliselt aktiivne olla ja reisida. Eriti tore kui saab neid kolme kombineerida ja looduskaunisse kohta aktiivset puhkust veetma minna. Kirsiks tordil oleks mõni tegevus, mis adrenaliini üles viib, näiteks langevarjuhüpe või mägironimine.
Mis on sinu soovitus praegustele tudengitele?
Võtke tudengielust maksimumi: see võib olla kõige põnevam aeg sinu elus, sest võimalusi on meeletult ja vastutus sealjuures on üpris väike. Põhimõtteliselt on tudengina võimalik ükskõik milline idee ellu viia, kui on vaid veidi pealehakkamist! Katseta erinevaid asju, mine mugavustsoonist välja ja tee ka asju, millega kardad, et ei saa hakkama või mis esmapilgul tunduvad mitte olevat “sinu teema”. Sellega õpid ennast paremini tundma, arendad enda oskusi ja kõigele lisaks hindavad tööandjad neid kogemusi kõrgelt, seega lood varakult pinnase ka edukaks karjääriks! Ja viimaks - ära jää enda muredega üksi, sest ülikoolis on mitmeid tugitöötajaid ning aktiivseid, abivalmeid tudengeid, kes on valmis välja aitama, kui vaid nende poole pöörduda :).
PS. Haridusvaldkonna positsiooni olemusest saad täpsemalt lugeda Juuliuse blogi varasemast artiklist, mille leiad siit: https://www.juuliuseblogi.ee/post/intervjuu-haridusvaldkonna-juhiga
Comments