top of page

Eesti Esimene Tesla* ehk projekt RetroEV

Rõõmusõnumid Studioosuse lugejatele! Eriolukorra tõttu ilmuvad igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Autor: Karl Läll

Kusagil viienda korpuse lõpus seisab üks vana ameeriklane. 85. aasta Pontiac Fiero, kui täpne olla. Omal ajal oli tegemist USA esimese seeriatootmises oleva kaheukselise taga-keskmootoriga masinaga. See võib küll tunduda selle sama retseptina, mida kasutatakse uute 8. generatsiooni Corvette’ide puhul, aga lõpptulemus on natukene erinev. Kuna targad mehed GMi juhtkonnas kartsid omal ajal luua Corvette’ile konkurenti, siis Fiero sai endale standardis 2,5-liitrise rida 4 mootori samal ajal kui Corvette’i standardvarustusest leidis 5,7-liitrise V8. Ka võimsuse vahe oli ümmarguselt kahekordne. Samas aga kütusekulus oli erinevus ilmselt veelgi suurem ja seda Fiero kasuks.

Mis see Fiero teeb seal viiendas korpuses? Hetkel ootab kannatlikult kuni paarkümmend töökätt lõpetab tema kallal toimetamise. Plaan on väga lihtne – võtta üks tavaline vanemat sorti auto ja ehitada ta ümber selliseks, et tal oleks olemas kõik see, mida üks inimene võiks ühest autost oodata, kui ta läheks aastal 2020 autosalongist uut autot ostma. Muuhulgas tähendab see elektrimootorit, modernseid juhiabisid, erinevaid kolmetähelisi kombinatsioone ja teatud tasemel isejuhtivuse võimekust.

Seda kõike on Fiero ka tasapisi saamas, näiteks isejuhtivusest käis meil rääkimas Heiti Kender ning mootori ja akude eri võimalustest käis rääkimas Meelis Merilo, mees, kelle vahest kuulsaimaks valmisehitatud sõiduvahendiks on elektriline Pobeda.

Et aru saada, kui hea on lõpptulemus, tuleb kõigepealt aru saada ka sellest, mis on seisukord stardis. Seega sai Fieroga käidud ülevaatusel kaardistamas heitgaase ja tehnilist seisukorda ning LaitseRallyPark’is sai tehtud ka kiirendus- ja pidurduskatsed ning saadi ka ringrajal mõned kiiremad ringid kirja. Katsetatud sai niikaua kuniks Fierot jätkus. Ringrajal saime pidurid põlema ja võtsime ka mootorist ära kõik, mis ära võtta andis – esimese ja viimase kiirendustesti (0–50 km/h) ajad erinesid mitme sekundi võrra. Mootor otsustas alla anda ja Laitsest tuli Fiero tagasi juba slepis.

Sealt edasi hakkas lõbus osa – mehaanikatiimi inimesed hakkasid autot algosadeks lahti võtma (ära tulid stanged, mootor, kast, bensiinipaak, kerepaneelid, radikad, kogu tuba alates istmetest ja keskkonsoolist kuni uksepolstrite ja armatuurlauani ja veel mustmiljon asja, mida ei taba kohe nimetada) samal ajal kui elektrifitseerimise mehed mõtlesid selle peale, et mis sinna autosse lõpuks siis kõige välja võetu asemel sisse tagasi panna.

Kõige suurem otsus, nii rahalises mõttes kui ka lihtsalt puht füüsiliselt, on mootori ja akude valik. Pärast paari nädalat arutamist ning kaalumist ja vaagimist on jõutud otsusele, et vana Iron Duke’i asemel leiab auto ahtris endale uue kodu Tesla mootor ja mootori külge ka Teslas kasutatavad akupakid. Variante oli mitmeid – Mitsu i-Miev., Nissan Leaf, Tesla, ise kokku ehitatud variant – aga lõpuks langes valik Teslale mitmel põhjusel. Esiteks ei tahtnud me elektrifitseerimisega ära anda auto jõudluses. Kes see siis ikka autot aeglasemaks ehitab. Teiseks, erinevalt teistest OEM-idest on Tesla oma tarkvara andnud vabavaraliselt kasutamiseks. Mine aga GitHubi ja saad kohe näha kuidas kontroller suhtleb mootoriga või kuidas BMS toimetab. Palju lihtsam kui mõne teise tootja lukus oleva süsteemi lahti muukimine ja kaob ära ka võimalus, et süsteem näeb, et teda näpitakse ja ta ohutuse mõttes läheb lukku või safe mode’i. Selles mõttes võib täitsa „aitäh“ öelda onu Elonile. Lubas teha kõik vabavaraliselt kättesaadavaks, et inimkond saaks ise elektriautot teha ja siiamaani on kõik ka ilusasti kättesaadav olnud. Pluss Teslal on elektroonikas aastatepikkune edumaa konkurentide ees. Lisaks sellele saame kõva häälega öelda, et oleme teadaolevalt esimest Eestis tehtud Tesla baasil elektrisõidukit ehitamas. No come on, mida sa tahad ehitada? Eesti esimest Teslat või eesti seitsmendat Mitsubishi i-MiEV-i? Veits on ikka vahe küll. Seega, kui kõik läheb ootuspäraselt (sealt ka tärnike selle artikli pealkirjas), siis varsti valmib TalTechis Eesti esimene Tesla-baasil ehitatud auto.

Et millal varsti? No varsti-varsti. Hetkel (märtsi alguses) on auto praktiliselt nii demonteeritud kui demonteeritud ta olema saab. Varsti hakkab tasapisi auto komplekteerimine, mis võtab kindlasti oluliselt rohkem aega ja vajab palju rohkem igasuguseid erilahendusi, aga suuri tähtaegasid on meil laual kaks tükki. Esimene neist on kevadsemestri lõpp, sest töö käib elektrisõiduk – projekt nimelise õppeaine raames. Kevadsemestri lõppedes on vaja EAP-d välja jagada ja siis peab igaüks olema suuteline põhjendama, miks ka temale tuleks need EAP-d välja kirjutada. Kui auto on selleks hetkeks 15% valmis, on seda veidikene keeruline teha. Teine, avalikum tähtaeg, on augustikuu, kui Tallinnas toimub suuremat sorti keskkonnasõbralike ja tulevikumasinate paraad. Suur soov on seal ilmarahvale näidata, millega hakkama on saadud.

Kes aga ei suuda nii kaua oodata ja tahab operatiivsemat infot selle kohta, kuidas TalTechis RetroEV-l läheb, siis alati saab vaadata autolab.taltech.ee kodulehelt RetroEV projekti või meile külla tulla U05‑iB‑101, kus meie pisike on hoiustatud ja saab oma silmaga näha ja oma käega katsuda, kuidas projekt edeneb. YouTube’i jõuab paar korda kuus ka ilus videokokkuvõte sellest, mis juba tehtud on. Videote leidmiseks kergeim tee on otsingusõnadeks panna “tootearendus ja robootika” ning sealt õppekava YouTube’i lehelt leiab ka meie videod. Selle lause kirjutamise ajal on kolm videot avalikult üleval, aga neljas juba ka filmitud ja kohe-kohe iga hetk läheb see üles. Kui tekib põnevaid mõtteid, ettepanekuid või küsimusi antud projekti suhtes, siis alati tasub ühendust võtta Autonoomsete sõidukite uurimisgrupi juhi Raivo Selliga: raivo.sell@taltech.ee

Jälgi meid ka IGs: @TalTechRetroEV

Comments


bottom of page