Uus lõputööde portaal ja ühisruumid ühikates? TalTechi tudengid pakkusid välja julgeid lahendusi

Uus lõputööde portaal, igasse ühiselamusse ühisruumid, uus kursusevanemate süsteem? - Need on mõned ideed, mis sündisid Tudengite Hääle arutelude käigus. 

Teisipäeval, 18. novembril toimus kolmandat korda Tudengite Hääl, kus said kokku TalTechi tudengid ja töötajad, et arutleda koos ülikooli edasiviivatel teemadel. Sellel aastal keskenduti 8 teemale: tudengite vaimne tervis, tehisintellekt õppes ja õpetamises, lõputööd ja juhendajad, ühiselamud ja tudengite elukeskkond, tudengite koormus ja tööelu, mobiilsuskeskus ja välisõpe, tudengite õigused ja kaitse ning õppeainete kaasajastamine ja arendus.  

Üritusel oli kokku üle 60 tudengi ja töötaja, kes avaldasid oma arvamust. Loe edasi, et saada teada, mis järeldustele vestluste käigus jõuti. 

TUDENGITE VAIMNE TERVIS: 

Suur osa muredest on seotud liigse õppekoormuse ja sellega, et tudengitel on raske oma koormust ise juhtida või õppejõududele ülekoormusest märku anda. See põhjustab väsimust, stressi ja ülesannete kuhjumist. Kui teatakse juba ette, et mõni aine on eriti raske või et paljud varasemate kursuste tudengid on aine läbi kukkunud, langeb motivatsioon ja tekib käegalöömistunne. Mõnes õppeaines on struktuur puudulik, mistõttu ei omandata teemat tõhusalt. 

 Vaimse tervise toetamisega seoses märgitakse, et ülikooli psühholoogiline tugi on ebapiisav – eestikeelsetele tudengitele on vaid üks psühholoog ning ooteajad võivad venida liiga pikaks. Samal ajal pole loengukeskne õpetamisviis tudengite hinnangul kõige efektiivsem. Väliskeskkond – majanduslik ebakindlus, küsimus kas õppimine kindlustab tulevikus töökoha ning sõja mõju – lisab omakorda pinget. 

Lahendustena nähakse ennetustöö tugevdamist. Tudengid võiksid saada ülikooli kaudu põhiteadmised eneseabist, stressijuhtimisest ja läbipõlemise märkide äratundmisest nii enda kui ka teiste puhul. Majandusteaduskonnas on õppeaine, mis katab teatud teemasid, mis oleks kasulikud vaimse tervise vaatevinklist. Sarnane õppeaine võiks olla iga teaduskonna tudengile. Samuti rõhutatakse vajadust tõhusamate õppemeetodite ja paremini struktureeritud õppeainete järele, võttes arvesse ka pandeemia ajal ilmnenud positiivseid kogemusi iseseisvast õppimisest. Lisaks võiksid vaimse tervise ja õppetööga seotud ressursid olla tudengitele paremini nähtavad ja kergemini leitavad. 

| Foto: Iris Pook

TEHISINTELLEKT ÕPPES JA ÕPETAMISES: 

Arutelu keskendus tehisintellekti kasutamisele õppetöös, selle võimalustele, piirangutele ja mõjule õppimisele. Magistriseminari näite põhjal märgiti, et üliõpilased kipuvad AI-le liigselt toetuma – retsensioonid olid sarnased ja selgelt AI abil tehtud. See tõi esile vajaduse tehisintellekti vastutustundliku ja ausa kasutamise järele. 

AI roll õppimises ja õpetamises 

Tõdeti, et AI võib õppimist toetada, kuid sõltub väga sellest, kuidas õppija seda kasutab. Tehisintellekt võimaldab kiirelt küsida täpsustusi, katsetada lahendusi ja õppida öösel enne tähtaega, kuid samal ajal võib liigne kasutamine muuta tudengi passiivseks ja vähendada tegelikku arusaamist. Nähti, et mõnes aines (nt programmeerimine) on kasvanud tudengite hulk, kes pääsevad eksamile, kuid kukuvad läbi – viide sellele, et kodused ülesanded on AI abil tehtud, ilma et sisu päriselt omandataks. Samas saab AI-d kasutada ka õppimist toetava tööriistana, näiteks keeruliste tekstide selgitamiseks või “rumalate küsimuste” küsimiseks. 

Õppejõudude jaoks on AI pigem abiline ja täiendus. See aitab koostada ülesandeid, muuta materjale arusaadavamaks ning toetada tudengeid keeruliste teemade mõistmisel. Samas lisab AI kasutamine ka uusi kohustusi – tuleb selgitada selle piiranguid, integreerida vastutustundlikke töövõtteid ja jälgida, et õppijad ei laseks AI-l enda eest mõelda. 

Teadlikkus AI võimalustest 

Teadlikkus erineb tugevalt teaduskondade lõikes. IT-s on AI kasutamine tavapärane, kuid mujal ei teata sageli ka TalTechi enda tudengitele mõeldud AI juhendmaterjalidest. Leiti, et AI oskuslik kasutamine on tulevikus vältimatu ning selle õpetamine peaks järk-järgult jõudma ka madalamatele haridustasemetele – kuid mitte liiga vara ja mitte viisil, mis vähendab õpilaste sotsiaalseid või kriitilise mõtlemise oskusi. 

Eetika ja piirid 

Arutleti selle üle, kui palju abi AI-lt on liiga palju. Ühiselt leiti, et AI peaks toetama mõtlemist, mitte seda asendama. Kui õppija laseb AI-l kogu töö ära teha, väheneb tema enda vaimne pingutus oluliselt. Seetõttu peeti oluliseks selgeid reegleid ning läbipaistvust selle kohta, millal ja kuidas tohib AI-d kasutada. 

AI mõju õppeprotsessile ja tulevikule 

Tulevikus võib AI muuta ka seda, milliseid oskusi ülikoolis üldse õpetatakse. Samal ajal rõhutati, et ükski tehnoloogia ei asenda suhtlemis-, koostöö- ja analüüsioskusi – need muutuvad pigem olulisemaks. Arutleti ka võimaluse üle, et AI võib kunagi muutuda vähem kättesaadavaks, mis tähendab, et õppijad ei tohiks sellesse liialt sõltuvusse jääda. 

Kokkuvõttes nähti tehisintellektis suurt potentsiaali õppimist ja õpetamist toetava tööriistana, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse teadlikult, eesmärgipäraselt ja ausalt. 

LÕPUTÖÖD JA JUHENDAJAD: 

Tudengite Hääle arutelus tõstatati mitmed probleemid ülikooli lõputööde juhendamise süsteemis. Peamiseks mureks on juhendaja rolli ebaselgus ja alahindamine: ametlik töömaht ei vasta tegelikule, juhendamist ei tasustata piisavalt ning puudub ühtne arusaam kvaliteedist ja rollijaotusest. Koormus on juhendajate vahel ebaühtlane. Lahendusena pakuti ülikoolisisese „Juhendaja käsiraamatu“ loomist, töömahu selgemat defineerimist ja juhendamise väärtustamist nii akadeemiliselt kui rahaliselt. Programmijuhid peaksid tagama ühtlase koormusjaotuse. 

Suur probleem on ka ülikoolisisese ühtse juhendamisprotsessi puudumine. Bakalaureuse- ja magistritaseme nõuded varieeruvad liigselt ning välisjuhendajad ei tunne ülikooli standardeid. Ettepanek on luua ülikooliülene „Lõputöö protsessiraamat“, mis määraks töö mahu, struktuuri, hindamiskriteeriumid ning juhendamise ja retsenseerimise rollid. 

Juhendajate ja tudengite vaheline kommunikatsioon on ebaühtlane: juhendajad ja tudengid kaovad ära, ajaplaneerimine on nõrk ning viimasel hetkel tekib suur pinge. Lahenduseks pakuti kohustuslikke vahetähtaegu, juhendaja regulaarseid kontrollpunkte ja programmijuhi järelevalvet Moodle’i kaudu. 

Juhendajate motivatsiooni vähendab ebapiisav tasu, suur töökoormus ja kasvav üliõpilaste hulk. Eriti ajamahukad on bakalaureusetööd. Vajalikuks peeti juhendamise paremat tasustamist, juhendatavate arvu piiranguid ja varajast juhendajate vahetamise võimalust. 

Sobiva juhendaja leidmine on praegu juhuslik ja ebaefektiivne. Pakuti välja ülikooliülene „lõputööde portaal“ ehk nn Tinder, kus tudengid ja juhendajad leiaksid üksteist teemade alusel. Kaasjuhendamise süsteem tuleks muuta läbipaistvaks ning kaasata magistrante ja doktorante. 

Tudengite oskused ja ootused on ebaühtlased, eriti metoodika osas. Vajalikud on varajased koolitused, selged töö mallid ja kohustuslik eelkavandi kaitsmine. Soovitati luua avalikud juhendmaterjalid tööde sammudega. 

Lõpuks tõdeti, et rollid ja vastutus juhendamise protsessis pole selged. Puudub ühtne süsteem juhendamise kvaliteedi tagamiseks ning tudengid võivad jääda järelevalveta. Ettepanek on anda selge vastutus programmijuhile ning luua üleülikooliline seiresüsteem „ripakil“ tudengite tuvastamiseks. Teema valiku hetkest alates peaks kool tagama piisavad ressursid ja toe. 

ÜHISELAMUD JA TUDENGITE ELUKESKKOND: 

Ühiselamute ja tudengite elukeskkonna arutelus toodi välja kaks olulist teemat: ootejärjekord ja vajalikud arenduskohad.  

Ootejärjekorrad 

Viimastel aastatel on ühiselamukohtade nõudlus kasvanud, eriti suvisel vastuvõtu ajal, mil enamik taotlejatest on esmakursuslased. Kõige pikemad järjekorrad tekivad üksiktubadele ning eriti keeruline on olukord kaugemalt pärit tudengitel, kellel puuduvad alternatiivsed elamispinnad. Praegune süsteem ei anna taotlejale infot, mitmendana ta järjekorras on või millal võiks koht vabaneda. Lahendusena pakuti välja võimalust näha nn elavat järjekorda ning reaalajas ülevaadet ühiselamute vabade kohtade kohta, ideaalis tubade kaupa. Välistudengite kindla majutuse tagamiseks tõstatati mõte luua hosteli-laadne lisapinnad ühiselamute ülemistele korrustele. 

Muudatused ühiselamutes 

Arutelus rõhutati, et ühiselamud on eelkõige elamiseks ja puhkamiseks, mitte suurte pidude pidamiseks. Tudengid tunnevad puudust ühisruumidest, kus saaks korraldada koosolekuid, väiksemaid üritusi ja vaba aja tegevusi. Samuti soovitakse rohkem väliala istumiskohti, näiteks varjualustega pinke. 

Praktiliste vajadustena märgiti, et igal korrusel võiks olla pesuruumid, et vältida pikkasid käike keldrikorrusele või teise hoonesse. Ühiselamud vajavad üldist uuenduskuuri: paremat ventilatsiooni, köökidesse ahjusid ja rohkem ühiselt kasutatavat tehnikat (nt mikrolaineahjud). Arutelus tõstatati ka võimalus lubada ühiselamutes teatud korrustel või sektsioonides lemmikloomi, arvestades allergiatega. 

Kokkuvõttes toodi esile nii läbipaistvamat ja kasutajasõbralikumat majutuskorraldust kui ka vajadust mugavamate, paremini varustatud ja tudengisõbralikumate ühiselamute järele. 

| Foto: Iris Pook

TUDENGITE KOORMUS JA TÖÖELU: 

Arutelu tõi esile mitmed süsteemsed probleemid õppekorralduses, ülikoolikultuuris ja tudengite tööelu ühildamises, pakkudes samas ka lahendusi, mis toetaksid tudengite heaolu ning õpingute sujuvamat kulgu. 

Õppekorralduslik jäikus ja koormuse jaotamine 

Tudengid kogevad kevadeti suurt koormuse kuhjumist, mis toob kaasa tähtaegade ununemise ja läbipõlemise riski. Talvine eksamisessioon on lühike ning järelevõimalusi napib. Praegu puudub paindlik õiguslik raamistik, mis lubaks eksameid ka suvel teha, kuigi pandeemia ajal toimis augustini eksamineerimine edukalt. Lisaks surub riiklik nõue nominaalajaga lõpetada tudengeid tihti ebamõistlikult suuri koormusi võtma. Lahendustena nähakse suveeksamite võimaldamist, tudengite teadlikumat koormuse valikut ning riikliku kolme aasta normi paindlikumaks muutmist, et arvestada töötavate õppijatega. 

Ülikooli kultuur ja suhtlusbarjäärid 

Mitmed tudengid tajuvad loengute õhkkonda jäigana ning tunnevad, et küsimuste esitamine pole tegelikult oodatud, kuigi seda formaalselt justkui julgustatakse. Hirm puudutab ka erandite või tähtaegade pikenduste küsimist – kardetakse nii enda murede jagamist kui ka õppejõudude potentsiaalset ükskõiksust. Samuti ei teata piisavalt, et psühholoogiline ja akadeemiline tugi on olemas ning mõeldud ka laiemate murede lahendamiseks. Lahendustena pakuti otsest suhtlemist õppejõududega, rollide ja tugivõimaluste nähtavamaks tegemist ning anonüümsete küsimuste võimaldamist loengutes, et toetada ka tagasihoidlikumaid tudengeid. 

Tööelu ühildamine ja koostöö ettevõtetega 

Tööandjad ei väärtusta alati kraadi omandamist, eriti IT-sektoris, kus rõhk on töökogemusel. See võib vähendada motivatsiooni õpinguid lõpule viia. Ülikoolisisene töökorraldus on omakorda ebaselge – kohti jagatakse tihti mitte avaliku konkursi, vaid „käest kätte“ põhimõttel. Tudengitel puuduvad suvised praktikavõimalused ülikooli projektides, kuna juhendajad on puhkusel, ning stipendiumite saadavus erineb teaduskonniti märkimisväärselt. Lahendustena nähakse laiema koostöö tegemist ettevõtetega, et rõhutada hariduse väärtust, ülikoolisiseste tööpakkumiste muutmist läbipaistvaks, tudengite aktiivsemat kaasamist teadus- ja arendusprojektidesse ning stipendiumifondide suurendamist koostöös ettevõtetega. Samuti võiks ülikool vahendada infot väliste stipendiumivõimaluste kohta.  

MOBIILSUSKESKUS JA VÄLISÕPE: 

Arutelu keskendus sellele, kuidas parandada tudengite teadlikkust välisõppe- ja praktikavõimalustest ning millised takistused mõjutavad otsust välismaale õppima või praktikale minna. Selgus, et tudengiteni jõuab kõige usaldusväärsem info sõprade ja otseste kogemuslugude kaudu, samas kui ülikooli ametlik info kipub infomüra tõttu tagaplaanile jääma. Tudengid eelistaksid välisõppe kohta infot saada kogemuslugudega infoüritustelt ja tudengielu nädalakirjast, sest üksikud e-kirjad kipuvad enamasti tähelepanuta jääma. Suurimaks probleemiks peetaksegi info kättesaamatust ning hirmu välismaale mineku ees, mida aitaksid leevendada teiste tudengite vahetud kogemused. 

Lahendusena pakuti välja tudengisaadikute kogemusüritusi, eri erialade sisesemat koostööd ja programmijuhtide rolli tugevdamist info vahendamisel. Tagasitulevatelt üliõpilastelt võiks süsteemselt küsida valmisolekut oma kogemust jagada. Euroteqi kursuste asemel soovitakse üldiselt päriselt välismaale minna ning nominaalajaga lõpetamise surve mõjutab välismaale mineku otsust, kuigi tegelikkuses on võimalik õppekava läbida ka välisõpe sisse arvestades – seda tuleks programmijuhiga eelnevalt kooskõlastada. 

Praktikavõimalustest teatakse vähe, eriti esmakursuslaste seas, ning probleemiks peetakse, et praktikakoht tuleb ise otsida. Samas toodi esile välisõppe suurt kasu: silmaringi avardumine, enesekindluse kasv, rahvusvahelised kontaktid, uued sõprussuhted ja tugevam valmisolek magistriõppes uuesti välismaale minna. Takistuseks võib osutuda majutuse leidmine, mille osas saab nõu välisülikoolilt. 

Arutelu tõi välja ka lõimumisprobleemi: Eesti tudengid suhtlevad vähe Erasmuse tudengitega, kes omakorda hoiavad pigem omavahel kokku. Koostööd ja lõimumist võiks toetada ühised projektid, üritused ja buddy-süsteemi laiendamine ka kohalikele tudengitele. See aitaks nii rahvusvahelist kogemust kui ka julgust välismaale õppima minna. 

Mitteaktiivsete tudengite motiveerimine on keerulisem, kuid neid võiks toetada praktiliste kasulugude jagamine või kampaaniad, mis rõhutavad välisõppe pikaajalist väärtust. Arutleti ka selle üle, kas mõningate rahvusvaheliste kogemuste kohustuslikuks muutmine (nt Euroteqi ingliskeelsed ained) võiks aidata tudengeid julgustada. 

TUDENGITE ÕIGUSED JA KAITSE: 

Arutelu keskendus sellele, kui halvasti on tudengid praegu kursis oma õiguste ja võimalustega ning kuidas infoliikumist parandada. Selgus, et tudengid sageli ei tea, kust õigusalast infot leida. Kuigi üliõpilaste õigused ja kohustused on kirjas õppekorralduse eeskirjas (ÕKE) ja üliõpilaskonna põhikirjas, on need materjalid keerulised, raskesti loetavad ning paljud ei ole nende olemasolust teadlikud. Näiteks ei teata sageli, et üliõpilasel peab olema kolm eksamiaega, mistõttu mõned õppejõud piirdusid kahega ning tudengid ei osanud sellele vastu vaielda. 

Magistrantidel puudub sisseelamisnädal ja sellega koos võimalus saada süsteemne ülevaade õigustest. Ka info levik ülikoolis on ebaühtlane: sõltutakse programmijuhtide ja õppekonsultantide motivatsioonist infot jagada, koolimeile ei avata regulaarselt ning Outlooki tõhusus on küsitav. Nii jõuab palju olulist tudengiteni peamiselt suust-suhu või juhuslikult ekraanidelt. 

Arutelus pakuti välja mitmeid lahendusi. TalTechi veebilehele võiks luua paremini leitava ja lihtsas keeles koostatatud KKK-sektsiooni tudengite õiguste ja tudengielu võimaluste kohta. ÕKE-d tuleks tutvustada kõigile sisseastujatele ning seda aeg-ajalt meelde tuletada. Tudengiportaal võiks olla keskne infokogum, kuid selle kasutuskogemust tuleks parandada. 

Oluline ettepanek oli taastada kursusevanemate süsteem, mis aitaks parandada sisekommunikatsiooni, tõsta erialasisest ühtsust ning tagada, et oluline info jõuab tudengiteni. Kursusevanemaid võiks motiveerida täiendavate EAP-de, stipendiumite või üritustega, sarnaselt tuutoriprogrammile. 

Arutati ka seda, kuidas kindlustada tudengite õiguste tegelik kaitse. Õppejõud peaksid olema õigustest teadlikud, kuid mõnikord kasutatakse ära tudengite teadmatust. Samuti ei ole selge, kui palju ÕISi tagasisidet arvesse võetakse. Lahendusena rõhutati, et tudengid peavad teadma, kelle poole erinevate muredega pöörduda: programmijuht on peamine kontakt akadeemiliste küsimuste puhul, ülikoolis kaitseb õigusi üliõpilaskonna juhatus ning riiklikul tasandil Eesti Üliõpilaskondade Liit. 

Arutelu lõpus toodi ka üks motiveeriv fakt: kui TalTechis saab tudengeid kokku 10 000, lisandub üliõpilaskonnale üks koht juurde EÜLis – ja sellele eesmärgile ollakse juba üsna lähedal. 

| Foto: Iris Pook

ÕPPEAINETE KAASAJASTAMINE JA ARENDUS: 

Arutelus tõstatus mitu teemat, mis mõjutavad otseselt õppekvaliteeti ja tudengite õppimiskogemust. Peamise murekohana toodi välja, et õppematerjalid on sageli liiga abstraktsed ja vähem seotud päriseluga. Tudengid soovivad näha praktilisi näiteid, laiemat konteksti ning paremat arusaama sellest, kuidas õpitud teadmised omavahel seostuvad ja miks neid vaja on. Positiivse näitena toodi INSÜKi koostöö ettevõtetega, mis aitab luua elulähedasemaid ülesandeid. 

Oluliseks peeti ka õppeainete omavahelist sidusust: tudengid soovivad selgelt mõista, kuidas üks aine toetab järgmisi ning millised õpiväljundid neid ees ootavad. Samuti nähti väärtust projektõppes – pikaajalised projektid aitaksid luua suurt pilti ja rakendada õpitut järk-järgult. Välja pakuti ka teaduskondadeülest projektõpet, mis toetaks interdistsiplinaarset koostööd. 

Õpikeskkonna loomisel peeti oluliseks turvalist õhkkonda, kus julgetakse küsida ning kus tagasisidestamine on loomulik ja hinnatud osa õppeprotsessist. Arutleti ka abiõppejõudude rolli üle: hea õpetamise jaoks on oluline nii pedagoogiline pädevus kui ka selge tee akadeemilisele karjäärile. Märgiti, et tudengitel on vähe infot selle kohta, kuidas akadeemiline karjääriredel toimib. 

Lõpuks käsitleti tagasisidesüsteemi problemaatikat. Tudengid tajuvad, et ÕISi tagasiside mõju on väike ja liiga pealiskaudne. Sooviti näha, kuidas tudengite tagasiside tegelikult õppetööd mõjutab, ning et see oleks sisulisem ja edasiviiv. 

Kokkuvõttes rõhutati, et õppekvaliteedi tõstmiseks on oluline muuta õppematerjalid elulähedasemaks, tugevdada ainete omavahelist seotust, toetada akadeemilist järelkasvu ning luua keskkond, kus tagasiside on väärtustatud ja mõjus. 

Üliõpilaskonna juhatuse esimees ja Tudengite Hääle eestvedaja Alexander Rein Robas sõnas: “Tudengite Hääl toob igal aastal välja üliõpilaste suurimad valupunktid, mis annavad selge sihi meie tööle Üliõpilasesinduses. Mul on siiralt hea meel tõdeda, et TalTechis on niivõrd aktiivsed tudengid, kes julgevad murekohtadest rääkida ja lahendustele kaasa mõelda. See ongi teie hääl ja me kuuleme teid - kasutage seda võimalust ja ärge jääge oma muredega üksi, sest koostöös leiame alati lahenduse!” 

Tudengite Hääl toimub taas järgmine aasta!