Uue kooliaasta algusega on jälle tugevalt tõusnud teemaks kõrghariduse rahastus. Lisaks on tulemas riigikogu valimised, kus erakonnad on koostamas oma valimisstrateegiaid, mille üheks teemaks on ka kõrghariduse rahastus. Juba ühe kuu jooksul on TalTech üliõpilaskonna juhatus kaasatud aktiivselt sellesse protsessi - meie juhatuse esimees käis rektorite nõukogu kohtumisel ja samuti oldi kutsutud riigikokku paneeldiskussiooni.
Riigikogus, koostöös teiste ülikoolide esindajatega, tõi TalTechi esindanud Joosep Perandi (üliõpilaskonna esimees) välja tudengiks olemise perioodi raskused ja võimaluste puudused. Tudengitele on kindlasti vaja finantsilist tuge. Ülikooli õpingute kõrvalt töötamine on väga levinud ja ülikoolide esindajate silmis see ei ole probleem juhul, kui töö on seotud omandatava valdkonnaga. See osutub problemaatiliseks siis, kui töötamine muutub nii kurnavaks, et see takistab ülikooli hariduse omandamist ning kõige drastilisemal juhul toob kaasa ka enneaegse eksmatrikuleerimise õpingutest.
Üliõpilaskonna esimees tõi oma kõnes riigikogus välja: “Uus koalitsioon ongi lubanud kõrghariduse rahastuses 15% tõusu. Tehnikaülikooli puhul tähendab see kuue miljoni euro suurust kasvu. Kuid kasv on vaid näiline. Õppejõududeni see vaevalt ulatub ja tudengiteni ammugi mitte, sest ainuüksi energiakandjate kallinemise tõttu on meie eelarves lisakulu seitse miljonit eurot. Nii on lisanduv tegevustoetus juba ette ära kulutatud.”
Tervet kõne saad lugeda siit: https://taltech.ee/uudised/uliopilaskonna-esimees-riigikogus-ulikooli-varske-lopetaja-voib-teenida-rohkem-kui-lektor
Me oleme praegu olukorras, kus tuleb tõdeda, et elu tudengina on raske nagu me kõik seda teame, aga hetkel on ülikoolide kvaliteetse hariduse jätkusuutlikkus kriisilävendil, seda puhtalt finantseerimise tõttu. Siit tekib küsimus - miks on tudeng nõus panema ennast mõneks aastaks raskesse olukorda, kui selle tulemuseks ei ole isegi kvaliteetne haridus?
Erakondade poolt pakutavad lahendused ja õppelaen
Esimese sammuna näevad erakonnad, et tuleks muuta õppelaenu tingimusi tudengitele veel soodsamaks. Kõik erakonnad soovivad tõsta õppelaenu summat. EKRE ja Reformierakond tõid välja, et see võiks olla 6540€ ja iga aasta võiks see summa kasvada vastavalt Eesti keskmisele. Samuti oldi ühel meelel, et intress tuleks hoida võimalikult madal. Hetkel on maksimum määr 5% aga edaspidi võiks see olla alla 5% ja jääda kuskile 1-2%+Euribor. Soovitakse pikendada ka õppelaenu tagasimaksmise perioodi. EKRE soovib luua süsteemi, kus riik kustutab poole õppelaenust kui tudengil on üks alaealine laps ja terve laenu kui on rohkem. Tuli ka jutuks, et ettevõtted võiksid pakkuda õppelaenu hüvitamist kui tudeng peale õpinguid läheb nende juurde tööle, see tekitas osapooltes natuke lahkarvamusi ja vajab pikemat arutelu ning analüüsimist.
Siit tekib edasi küsimus, aga kuidas panna tudeng võtma õppelaenu kui nad ei taha endale kohustust võtta või vanemad ei ole nõus antud pakkumistega? Õppelaenu tingimuste muutmine on ainult üks element kogu protsessis aga kas päriselt ka meie tudengid on valmis võtma õppelaenu?
Keskerakond tõi välja, et oluline on kohalikel omavalitsustel toetada haridust ja julgustada enda noori ülikooli minema. Kõige suuremad kulud on noortel, kes on üles kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool ning lähevad teise linna õppima. Nendele tuleb kohe juurde üürikohustus, kommunaalid, transpordikulud ja just see on üks osa, kus peaksid kohalikud omavalitsused neid toetama.
Erasektori silmis on kõrghariduse rahastus investeering riigile ehk siis need kulud, mis panustatakse kõrghariduse omandamisele, teenib riik tagasi võrdlemisi kiiresti tööjõu maksude näol.
Arutelu all on ka tudengite sotsiaalsed garantiid ja meie vajaduspõhise eritoetuse tõstmine. Alates 2013. aastast on vajaduspõhine eritoetus olnud samal tasemel mis varem.
Vajaduspõhise õppetoetuse suurused 2022.a
Keskmine brutosissetulek pereliikme kohta | Toetuse suurus kuus |
0 - 157,75€ | 220€ |
157,76€ - 315,5€ | 135€ |
315,6€ - 631€ | 75€ |
Vajaduspõhise õppetoetuse suurused 2013.a
Keskmine brutosissetulek pereliikme kohta | Toetuse suurus kuus |
0 - 70€ | 220€ |
70,01 - 140€ | 135€ |
140,01 - 280€ | 75€ |
Antud teema tuleb arutelu alla veel pikalt ja kaua ning meie üliõpilasesindusena seisame nii palju kui võimalik TalTechi tudengite heaolu eest koostöös ülikooli juhtkonna ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. Haridus on investeering ja sellega on kõik meie osapooled ühtselt nõus. Kindlasti kui hoida silmad ja kõrvad lahti on peagi näha meedias rohkem meie sõnavõtte ning arvamusi!
Vasakult: Markus Annilo (Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilasesindus), Joosep Perandi (Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus), Erle Vainjärv (Tallinna Ülikooli üliõpilasesindus) ja Katariina Päts (Tartu Ülikooli üliõpilasesindus)
Comments