Koalitsioonileppes on punkt 4.2 kõrgharidus ja teadusrahastus. See, et kõrgharidus sai koalitsioonileppesse annab aimu, et päriselt räägiti sellest ja tudengite hääl oli kuulda, seda võeti tõsisemalt ja arutati läbi. Siiski ei saa me olla täiesti kindlad, et kuidas ja kas need punktid täidetakse.
Tulevane haridus- ja teadusminister on Kristina Kallas, kes on öelnud, et ülikoolidel tekib võimalus ise küsida raha eestikeelse õppe eest. Leppes toetatakse tasuta eestikeelset kõrgharidust, kuid ülikoolid võivad kehtsestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes. Ehk siis meile jääb tasuta eestikeelne haridus aga ülikoolid saavad ise seda muuta.
4.2.4 toob võimaluse erandjuhtudel küsida õppemaksu doktoriõppes – seda olukorras, kus teadlaste ja akadeemiliste töötajate järelkasv Eestis on üsna keerulises seisus ja üliõpilaste doktorantuuri astumine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra.
Lisaks sellele lubadakse suurendada kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% ja suurendada eraraha kaasamist, et kasvatada kõrghariduse rahastamine 1.5%- ni SKP-st. Luuakse stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvuks. Rahastuse suurendamiseks laiendatakse tasuliste õpivõimaluste pakkumist, (näiteks osakoormuse õpet, üheaastaseid magistrikavasid). EÜLi hinnangul on sellel ohukohad, see võib avada Pandora laeka, kus suundutaksegi rohkem üheaastastele õppekavadele, kus võivad õppematerjali kärped üsna suureks minna ning protsess üldiselt ei lähe kokku Euroopa suundumustega ühtlustada kõrgharidus 3+2 Bologna süsteemi (bakalaureus+magister).
Kõige olulisem punkt tudengite jaoks on kindlasti 4.2.9, kus lubadakse kahekordistada vajaduspõhist õppetoetust. Peale 10 aastat paigalseisu saame lõpuks loota, et 75 eurost võiks saada 150€. Praegu on see 75, 135 või 220 eurot, olenevalt üliõpilase keskmisest kuusissetulekust pereliikme kohta. Punkt on väga üldine ning hetkel ei tea, millal ja mis tingimustes see juhtub. Üliõpilasesindused samuti palusid muuta, et tudeng lüüakse lahku oma leibkonna sissetulekust kui tudeng on 21.aastane, mitte nagu praegu, kui see juhtub alles 24.aastasena, kas seda muudetakse järgmiste aastate jooksul, seda me veel ei tea.
4.2.8 lubadakse õppelaenu reformi, suurendadakse õppemahtu 6000€ ja pikendadakse tagasimakse perioodi. Siiski väga palju sõltub ka intressist ja muudest lepingu tingimustest mis sellega kaasnevad. Hetkel ei ole palju tudengeid, kes võtaksid õppelaenu ja ka see mõtteviis tuleks sellisel juhul muuta.
Hetkel tundub koalitsioonilepe kui hea ja kõrgharidust toetav, kuid töö käigus hakkavad selginema tingimused ja selle tõttu ei saa täiesti rahus istuda, vaid peab jälgima, kuidas rakendatakse kõiki neid punkte, et need oleksid kõrgharidust toetavad.
Comments