Igal esmaspäeval ja reedel ilmuvad just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autor on Merlin Paggi.
Lühitutvustus
Minu nimi on Merlin Paggi ja olen 23-aastane TalTechi neiu. 2018. aastal, kui olin lõpetanud TalTechi logistika bakalaureuseõppe, otsustasin logistikaga jätkata ka magistrantuuris. Spetsialiseerusin logistika ja tarneahela juhtimise suunale ning olen oma valikuga väga rahul.
Idee minna vahetusõppesse ja miks Politecnico di Milano?
Mõte tuli 2019. aasta jaanuaris, kui istusime kogu perega koos ja mõtlesime, mida sellel aastal teha. Umbes midagi nagu uusaastalubadused. Sellel hetkel pakkusin lampi välja, et võiksin teha vahetusõpet. Bakalaureuse ajal ma seda teha ei jõudnud ning magistris pole see küll väga levinud, aga ometigi ei hoidnud mind tol hetkel konkreetselt miski ega keegi Eestis kinni. Tegemist oli reaalselt viimase võimalusega näha maailma ja õppida uut kultuuri ilma kohustusteta. Otsustatud.
Politecnio di Milano
Järgmisena lõin lahti TalTechi Mobiilsuskeskuse lehe ja hakkasin vaatama, mis võimalused mul üldse oleksid. Teiste teaduskondade ülikoolid ei sobinud arusaadavatel põhjustel, valikuks jäidki oma teaduskond ja üldised ülikoolid. Kuna Saksamaa, mida pakuti minu erialale, pole mulle isiklikult südamelähedane riik, vaatasingi hoolikalt läbi üldisi kõigile mõeldud kõrgkoole. Lõpuks jäigi sõelale Milano, Lissaboni ja Madridi tehnikaülikoolid. Sain Politecnico di Milano ülikooli, mis õnneks oli ka mu esimene valik, sest kogu informatsioon oli seal olemas inglise keeles, tunda oli ülikoolipoolset toetust välistudengi suhtes ja ained vastasid ideaalselt minu ainetele. Lisaks, kes suudaks ära öelda Itaalia suurlinnale (3 miljonit elanikku) ning moe- ja tööstuslinnale?
Pere ja sõprade suhtumine minekusse
Minu pere oli väga toetav. Hooti olid nemad isegi rohkem elevil kui mina, kes ma üsna tihti väsisin ära igasuguste bürokraatlike dokumentide täitmisest. Kogu pere aitas mul otsida sobivat elukohta, mida Milanos kindlasti vaadata ja teha, milliseid linnu veel Itaalias külastada ning vahest milliseid teisi Euroopa riike näha oma Erasmuse ajal. Hetked, mil lõin kõhklema kogu tegevuse ratsionaalsuses omaenda või teiste mõtete tõttu, sest ausalt, kes läheb aastaks riiki, mille keelt ta oskab 5%, olid nad emotsionaalselt toeks ja kinnitasid, et inimesed, kes hulle tegusid teevad, on need, kes lõpuks maailma muudavad.
Sõpradega oli teine lugu – oli ainult üks inimene, kes toetas minu minekut alati igal hetkel. Erasmuse tõttu kaotasin nii 90% oma „sõpradest“, sest sain aru, et inimestel reaalselt kasvas minu jaoks mõistetamatu kadeduseuss sees. Kes lõpetas peale uudise kuulmist suhtlemise. Kes viskas negatiivseid kommentaare. Kes kritiseerisid mu ratsionaalsust, kui mingi küsimuses abi palusin. Issanda loomaaed on suur ja lai ning mõistsin, et inimestel on raske olla õnnelik teise üle, kui iseendaga polda rahul. Kaotasin sõpru, kuid nüüd oli ruumi parematel tulla.
Elamiskoha leidmine
Elan hetkel üksinda ühes üliväikeses rõduga stuudiokorteris Milano kesklinnas. Hakkasin seda otsima kohe, kui olin kandideerimisavalduse esitanud, vastust ootamata, sest eelnevalt erinevaid vahetusüliõpilaste blogisid lugedes teadsin, et tihti jäetakse see tegevus üsna viimaseks hetkeks ja siis makstakse ulmelisi hindasid. Mina olen oma otsusega rahul, sest lõputööd saab rahulikult kirjutada, ei pea arvestama kellegagi ja eriti nüüd, kus inimestest hoidumine on kohustuslik. Enne aga kaalusin muidugi kõiki võimalusi ja soovitan ka teistel seda teha. Kas tahate ühiselamus elada teiste tudengitega? Kas magamistuba peab olema ainult teie oma või olete valmis seda jagama? Vannituba? Või ühiselamu asemel, mis tihtilugu linnakeskusest eemal, jagada korterit linnas või hoopis üksinda elada? Need kõik variandid on mõeldavad, aga õige vastus oleneb minejast endast.
Milano elatustase ja kulukus
Kulukus oleneb muidugi minejast ja mis kriteeriumid tal on: elamiskoht, söök ja meelelahutus. Milano on kallis linn. Ma ei proovi seda isegi varjata. Rendihinnad on umbes 2x, tavahinnad kuskil 2–3x kallimad kui Eestis, nii et peab olema valmis, et keskmiselt kulub kuus umbes 1000 eurot. Sinna alla lähevad rent, kommunaalid, wifi, ühistransport ja iganädalane poeskäik, et elementaarseid baastooteid saada, meelelahutus ja reisimine. Teisest küljest on väga paljud muuseumid, kas tudengitele või kõikidele inimestele kindlatel päevadel iga kuu tasuta. Ka liikumine ühest linnast teise ei ole üle mõistuse kallis, olgu see Itaalia-siseselt või ‑väliselt. Lihtsalt tuleb kohalikud transpordiviisid teha selgeks. 70 eurot edasi-tagasi Pariisi, kes seda pakkumist vastu ei võtaks?
Politecnico di Milano suhtumine välistudengitesse, hariduse kvaliteet ja tudengielu
SUHTUMINE. Nagu ma eespool kirjutasin, siis Polimi (lühend nagu TTÜ või TalTech) suhtub väga positiivselt ja toetavalt oma välistudengitesse. Kooli koduleheküljelt on võimalik kogu informatsioon saada inglise keeles, kõik on viimseni lahti kirjutatud ja täpsustatud. Õppejõudude puhul pole tunda diskrimineerimist, et justkui itaallasi eelistataks rohkem – kõik on võrdsed. Meilidele vastatakse üsna kiiresti, aga tuleb arvestada, et aeglasemini kui eestlastel kombeks. Lisaks on ülikoolil ka välistudengite osakond, kus tegeletakse kõikide probleemidega, mis võõramaalasel võib olla: keelekursused, õppekava ja tunniplaani koostamine, õige inimesega kontakti saamine jne. Kokkuvõtvalt ei jää Polimis õpilane kuivale.
KVALITEET. Nüüd, kus esimene semester on tehtud, öised pisarad eksamiks õppimiseks valatud ning tulemused saadud, saan öelda, et Polimi hariduse kvaliteet on väga-väga hea. Ei imesta enam, miks nad igasugustes edetabelistes väga kõrgel kohal on. Nad annavad väga head tulemust, aga kohe kindlasti on see ka väga raske, nii et sinna õppima minnes peab arvestama, et sa ka reaalselt õpid seal. Kui närid läbi Polimi ained ausalt, on teadmised igavesti pähe naelutatud. Õppimine toimub üsna klassikalisel viisil – õppejõud peab slaididega loengut, tudengid on kohal ja teevad märkmeid. Kohal käimise eest hindeid ei saada ja õppejõude eriliselt ei huvita, kas üliõpilane on kohal või mitte – kogu vastutus on lükatud õppija kaela. Klasside suurused olenevad erialast ja ainest – käisin tundides, kus oli 7, aga ka 300 üliõpilast, nii et see varieerub tugevalt. Väga palju on individuaalseid töid, kus tihti pidime analüüsima, arutlema või erinevaid tarneahela probleeme uurima ning reaalseid lahendusi pakkuma. Tähtsal kohal on ka rühmatööd, millesse suhtutakse väga tõsiselt. Skype’i abil neid ei tehta, alati peab füüsiliselt kohale tulema ja siis arutatakse koos. Selliseid IT-lahendusi nagu Eestis igapäevaselt kasutatakse, siin ei kasutatud, kuni koroonaviiruse tõttu kõik koolid suleti ja töö Microsoft Teamsi üle läks.
Kursusepilt
TUDENGIELU. Polimi tavaüliõpilaste tudengielu ei ole väga kirju ja metsik, sest suurt rõhku pannakse õppimisele ja lõpetamisele võimalikult kõrge keskmise hindega. Põhjuseks on kohalik süsteem, kus tööle saamise puhul vaadatakse ülikooli keskmist hinnet ja mitte sinu eelnevaid kogemusi. Mida kõrgem on hinne, seda paremale töökohale saad. Erasmuse tudengite puhul on teine lugu – iganädalaselt on vähemalt 3–4 pidu, 1 välitegevus (muuseumi külastus, ühiskokkamine, Milanos mingi-teemaline linnatuur jms) ning kord kuu-kahe jooksul väljasõit, kas lähedal asuvatesse linnadesse või teise riiki. Sotsiaalne elu on kirju, kuid tuleb arvestada, et üritused on üsna kulukad ja tudengit „kooritakse“ veidi ning asjad võivad minna käest ära väga kiirelt. Näiteks detsembri suusamatkal oli mingi kamp tudengeid tuletõrjevahendid tööle pannud ning kahju majutusettevõttele küündis 10 000 euroni, mida tudengitelt tagasi nõuti.
Erasmus+ ja reisimine. Mida teha Milanos?
ERASMUS+ JA REISIMINE. Erasmus+ programm on mõeldud eelkõige teise riigi ja kultuuriga tutvumiseks läbi oma eriala õppimise. Samas on suur rõhk ka reisimisel, et veelgi oma silmaringi laiendada. Polimisse tulevatel õpilastel on võimalik näiteks ESN-iga minna erinevatele väljasõitudele. Ühe sellise tegin Oktoberfestile Münchenis, kuid pean hoiatama, et selline reis pole kõikidele ja ise neid ei soovitaks. Reis oli organiseerimata, raha küsiti liiga palju ning üldine bussis olevate üliõpilaste suhtumine oli väga üleolev. Tunduvalt kergem on üksinda või väiksema grupiga reisida. Sedasi grupis sai näiteks ära nähtud Torino ja Como, sooloreisid tegin Veneetsiasse ja Dublinisse enne, kui piirid ja linnad kinni läksid. Kõikide reisidega jäin rahule ning meenutan neid siiani.
MIDA TEHA MILANOS. Kuigi hetkel pole Milanos midagi teha, ei tähenda, et siin muidu oleks igav. Linnas on väga palju erinevaid muuseumeid, kinosid, teatreid, kirikuid ja lihtsalt jalutamise kohti. Paljud kohad on kas tasuta või sümboolse hinnaga. Lisaks asub Milano logistiliselt väga soodsas kohas, sest siit saab minna pea kõikjale Põhja-Itaalias ja ka soodsaid lennufirmasid lendab tihedalt kõikjale.
Mida Erasmus+ programm on õpetanud ja kas soovitan teistele?
Vaadates hetke maailmapilti ütlen, et olen väga rahul, et otsustasin Erasmust teha ja soovitan seda kõigile. Kohe kindlasti on see hirmutav, kuid kasvõi ühe semestri (isiklikult soovitan aasta, et tõeline elamus saada) tegemine õpetab ning muudab sind inimesena nii palju, et uneski ei osanud seda ette kujutada. Erasmuse kogemused on midagi sellist, mida Eestis kodus olles lihtsalt ei saaks. Mida siis Erasmus mulle isiklikult õpetas-andis?
1. Kannatlikkus ja järjekindlus. Kui sul on mingeid dokumente vaja kindlaks ajaks, siis ole viisakas neid saades, aga jonnakalt pinda käiv, sest muidu sa neid ei saagi.
2. Enesekindlus. Tegemist on tabamatu kerkiva enesetundega, mida keegi purustada ei saa, kui oled elanud hoopis teises riigis ja kultuuris ning mitte nälga või laastavasse viirusesse surnud, oma tervist pekki keeranud, korterit põlema pannud ja lisaks veel väga hästi õppesemestri lõpetanud. Peale seda ei suuda keegi sinu enesekindlust kõigutada ning oma mõtteid jagad väga kõva hääle ja otsekohesusega.
3. Pohhuism. Mind ausalt ei huvita, mida inimesed minust arvavad või räägivad. Alati saab olema neid, kellele sa lihtsalt põhimõtte pärast ei meeldi ja Itaalia on õpetanud sellest üle olema. See ei tähenda, et oleksin inimesena üleolev või vastik. Ei, see tähendab, et kui ma sulle ei meeldi, siis see on sinu probleem ja ma ei ürita su arvamust muuta.
4. Ela hetkes. Oi, nii cliché, aga nii õige antud hetkel. Koroonaviiruse tõttu olen pidanud tühistama vähemalt kolm reisi, millest on ääretult kahju, aga neid tehes mõtlesin, et vähemalt sain seda või teist teha. Ära lükka tegevusi või reise kuhugi olematusesse tulevikku, sest sa reaalselt ei tea, kas see tuleb. Tee neid kohe praegu või lähitulevikus, sest kui hiljem istud korteris kinni on tore meenutada Veneetsia karnevali kostüüme, Milano katedraali katusekäike, Dublinis viski rüüpamist, päikeseloojangut Como järvel.
5. Hoia ust lahti inimestele, kui nad soovivad lahkuda su elust. Kõik inimesed pole mõeldud igavesti sinu kõrval olema ja see OK. Lisaks – viska peast mõte, et Erasmuse ajal leiad sõbrad igaveseks ajaks. Kui sa nende inimestega igapäevaselt ei kohtu või räägi, siis need suhted ununevad ja see on ka OK.
6. Jää iseendaks. Sa ei pea muutma enda olemust lihtsalt sellepärast, et oled teises riigis.
Comments