Igal esmaspäeval ja reedel ilmuvad just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autor on Anna Grund.
Olen Anna Grund, TalTechi 3. aasta informaatika eriala bakalaureusetudeng. 30. jaanuar oli minu jaoks väga oluline päev, sest siis sain teada, et sain valituks esindama Eestit ühes rahvusvahelises programmis nimega MIRAI, mis toimus Jaapanis. Selle artikliga soovin jagada oma 3.03–11.03 kogetud emotsioone, teadmisi ja muljeid, soovin lõhkuda stereotüüpe ja eelarvamusi ning avada Jaapani riiki eriti neile, kellel seiklus sinna on veel ees.
PROGRAMMI TAUST
Võimalusest esindada Eestit kuskil väljaspool Euroopat, õppida Aasia kultuuri ning võrrelda tudengielu sain ma teada oma endiselt ühiskonnaõpetuse õpetajalt. Programmi korraldas Jaapani Välisministeerium ja suurim reisiagentuur Jaapanis – JTB. Kandidaati otsis Jaapani suursaatkond Eestis. Programmi targetiksolid Euroopa ülikoolide tudengid, kes õpivad teaduse ja tehnoloogia erialadel.
REIS SAI ALGUSE
Kummaline oli see, et ainult päev enne reisi sain ma teada, et esindan Eestit üksi. Olukorda raskendas ka maailma situatsioon seoses koroonaviirusega ning seega olid osalemises ka omad riskid. Andes Eesti Välisministeeriumile teada oma reisist (igaks juhuks…) astusin pardale ning sellega sai minu reis alguse.
Peale minu võttis programmist osa veel 28 Euroopa ülikoolide tudengit. Mina olin üks noorematest selles seltskonnas ning vist ainuke, kes hetkel omandab bakalaureusekraadi. Grupis oli alati tore ja energiline õhkkond. Tundsin, et isegi olles Jaapanis on Euroopa Liit minuga siin kaasas.
AMETLIK ALGUS
Esimene päev oli programmi ametlik algus, mis toimus Jaapani Välisministeeriumis. Pean tunnistama, et pole kunagi varem tundnud kui „tähtis ja austatud“ inimene ma olen.Meie kui Euroopa tudengite delegatsiooni eest hoolitseti hästi kõrgel tasemel. Alati oli giid (tegelikult 3) kõrval ning inimesed, kelle jaoks meie viibimine Jaapanis oli oluline.
Samal päeval oli aeg osta oma esimene suveniir. Mind pani siiralt imestama see, kui andes müüjale oma pangakaarti võttis ta selle hoolikalt vastu kahe käega, hästi viisakalt ja pani ettevaatlikult kaardi terminali sisse ning hetke pärast kummardades tagastas. Ja nii toimus umbes igal pool. Õppisin seda, et Jaapan on austuse riik.
JAAPANI TUDENGID
Teisel päeval saime külastada üht tuntud Jaapani ülikooli – Shibaura Institute of Technology, kus arutasime ülikoolide erinevuste üle Jaapani tudengitega. Jaapani tudengid on hästi haritud. Kõik, kellega sain rääkida, teadsid, kus Eesti asub ning mõned on külastanud meie riiki.
Sain endale oma esimese Jaapani sõbra – Kuzuki, kellega oleme siiamaani kontaktis. Paljud Jaapani tudengid unistavad õppimisest Euroopa ülikoolis – eriti Rootsi on neile sihtkohaks number 1.
Päev lõppes suurepärase vaatega Tokyo teletornist, kus saime tunda kui mitmetasandiline linn on. Kahjuks ruumi puuduse tõttu linnas taimestik peaaegu puudub (v.a parkides) ning paljud hooned seisavad aken vastu akent üksteise kõrval. Tüüpiline on silla peal sõites avastada, et sinu silla all on veel kaks silda.
Enne Jaapanisse tulekut ei teadnud ma väga midagi Jaapani köögist, peale muidugi suši. Selle külastuse jooksul saime proovida ramenit, tempurat, okonomiyakit, shabu shabut, sobatja palju muud. Õppisin, et Jaapani toit on hästi kvaliteetne, puhas ning alati värske.
Vahet pole, kas tegemist on hommiku- või õhtusöögiga – põhiroa kõrvale saad alati misosuppi ja riisi.
TÖÖHÕIVE
Jaapanis elab 126,8 miljonit inimest (2017) ning umbes 10% neist elab Tokyos. Ma eeldan, et see on omakorda väljakutse kindlustada igaühele töö, seega märkasin Jaapanis olles korduvalt sellist nii-nimetatud „pseudotööd“:
Lennujaamas on kogu aeg inimene, kelle töö on hoida infoplakatit.
Parklas on inimesed, kes aitavad sul parkida (Imeline, eks?).
Mõnes avalikus kohas on inimene, kes kutsub sulle lifti ning teine inimene, kes vajutab korrusenuppu.
Imeline, loominguline ning omapärane.
TOKYO – HIROSHIMA
Õppekülastuse jooksul oli meile korraldatud üks pikem reis Hiroshimasse. Selleks istusime tuntud Shinkanseni rongi peale ning 4 tunniga läbisime ~ 817,9 km. Hiroshimas olles saime rääkida ajaloost, külastada rahuparki ja -memoriaali ning saime kuulata ja näha kuidas Jaapani rahvas elas neid traagilisi sündmusi üle.
Iga 20 minuti tagant lahkub üks Shinkanseni rong Tokyo rongijaamast Hiroshima suunas.
JAAPANI GEOGRAAFIA
Jaapan asub kolmel tektoonilisel plaadil. Plaatide kokku põrkamised põhjustavad looduslikke katastroofe – maavärinaid ja tsunamisid. Jaapan on “ohutsoonis”, seega pööratakse siin hästi suurt tähelepanu hoonete ehitamisele, materjalidele ning töökindlusele. Ligi 90% tänapäevastest Jaapani hoonetest on maavärinakindlad.
Hiroshimas tundsin korra hästi kerget tõuget. Ma ei pööranud esialgu sellele suurt tähelepanu, kuid teistega rääkides selgus, et tõuget ei tundnud ainult mina. Tegemist oli hästi väikse maavärinaga. Jaapanis toimuvad maavärinad iga 5 minuti tagant. Meie seda lihtsalt ei tunne.
JAAPANI AUTOD
Eeldan, et enamus teab selliseid automarke nagu Toyota, Mazda, Honda, Subaru, Suzuki… Kõik need on Jaapani sõidukid. Mind paneb imestama, kui palju tuntud marke ja ka tehnikabrände suudab suhteliselt pisike saar toota, kuid veelgi huvitav on teada, et näiteks Mazda ekspordib ~ 80% oma autodest.
Jaapani autod ei näe üleüldse välja nii nagu need Jaapani autod, mis meil siin Euroopas sõidavad (ja vahe ei ole ainult paremal asuvas roolis). Jaapani auto disain on erinev ja minu meelest, on nendes autodes midagi kosmilist.
Kuna Tokyos (ja ka umbes igal pool Jaapanis) on hästi vähe vaba ruumi, siis enne kui lähed autot ostma pead tõestama, et sul on koht, kuhu oma autot parkima hakkad.
PUHTUS ON SIIN VERES
Ei saa mitte mainimata jätta, kui oluline on puhtus Jaapani kultuuri jaoks ning asi ei ole ainult puhtuses tänavatel vaid igal pool. Seda peetakse väga ebaviisakaks, kui keegi sõidab musta autoga. Vajadusel peseb ja poonib jaapanlane oma autot iga päev.
TULEVIK
Jaapan on väga suur ja lai topic ning minu kogemus ei pruugi olla sama nagu kellelgi teisel. Väikese artikliga ei suuda ma ka täies mahus rääkida kõigest, mida sain nädalaga näha, proovida ja kogeda. Ma loodan, et sain sind natukene inspireerida, kallis lugeja, ning kui on soovi küsida või rääkida Jaapanist rohkem – kirjuta julgelt!
FB: Anna Grund Instagram: _grund
Comments