Raamat “Miks me magame?”
Autor: Matthew Walker
“Miks me magame?” on raamat unest, une tähtsusest ja sellest, kuidas magamine mõjutab erinevaid elu aspekte. Kokkuvõtvas artiklis jagame teadmisi, mida raamatust saime ja mis võiksid kõige kasulikumad olla just tudengitele.
Magamise olulisus
Fakt, et tudengitel on kiire elutempu, kus magamine pole alati esimeste prioriteetide seas, ei ole suur saladus. Siiski peab tõdema, et magamine on nii keha füüsilise kui ka vaimse tervise säilitamiseks ülimalt oluline komponent. Rutiinne magamatus võib viia paljude tõsiste tagajärgedeni, sealhulgas füüsilised vigatused, vähenenud immuunsus, ärevus, depressioon, insult ja vähk.
Võib mõelda ka nii, et evolutsioonilisest vaatepunktist on keha magamise ajal äärmiselt kaitsetu ning kui magamine oleks välditav, siis arvatavasti me sellele oma aega ei kulutaks. Sellest hoolimata on inimesed arenenud nii, et veedavad umbes ⅓ oma elust magades.
Õppimine
Külluslik ööuni on mälu toimimiseks hädavajalik. Uni aitab ajul teha ruumi uutele mälestustele ning pärast õppimist talletab aju just magamise ajal uusi teadmisi. See tähendab, et kui päev täis õppimist ei lõppe täisväärtusliku ööunega, siis kaotab inimene võimaluse need mälestused kinnistada. Isegi, kui järgmisel öösel magatakse piisavalt pikalt, on ajaaken “eilsete” teadmiste talletamiseks sulgunud. Piisavalt pikk uni on vajalik, sest erinevad mälu tegevusega seotud protsessid leivad aset unefaaside vältel läbi terve öö.
Õppides peab lisaks uute teadmiste omandamisele, oskama luua seoseid ka erinevate mõtete ja ideede vahel. Taaskord on tegemist aju protssessiga, mis toimub magamise ajal ja mis kannatab, kui inimene piisavalt ei maga.
Kui kaua peab magama?
Kui kaua peaks siis tegelikult magama? Muidugi on kõik indiviidid veidi erinevad, kuid rusikareegel ütleb, et inimene vajab ööpäevas üle seitsme tunni und. Kui keegi magab järjestikkusel kümnel ööl vähem kui seitse tundi on tema kognitiivne võimekus võrreldav olukorraga, kus ta on just 24 tundi järjest üleval olnud. Alamagamise üks suurmaid riske on, et inimesed ülehindavad oma võimekust ning ei tunneta alamagamise mõju kehale.
Tõsisemate terviseprobleemide risk suureneb, kui inimene magab alla kuue tunni ööpäevas.
Tuleb rõhutada ka seda, et “järele magamine” pole tegelikult võimalik. Seega mõtteviis “magan täna vähem ja homme rohkem”, pole jätkusuutlik ajaplaneerimise tööriist ja sellist lähenemist oma unegraafikule peaks vältima.
Mõned nõuanded
Raamat lõppeb autori poolsete nõuannetega tervisliku une saavutamiseks. Toome siinkohal mõned nõuanded välja:
Loo endale magamisharjumused ja pea nendest kinni. Mine magama ja ärka igal päeval samal ajal. Autor rõhutab, et see on kõige tähtsam mõte, mille lugeja võiks raamatust endaga kaasa võtta.
Liikumine ja treenimine on kehale olulised, kuid proovi selliseid tegevusi vältida 2-3 tundi enne magama minemist.
Ära tee peale kella kolme pärastlõunal uinakuid.
Väldi enne magama jäämist suuri söögikordi ning palju joomist.
Võta aega, et enne magama jäämist mõne rahuliku tegevusega tegeleda, nt lugemine, muusika kuulamine, ristsõna lahendamine. Lisa see aeg oma magamamineku rutiini.
Vastuseid küsimusele “Miks me magame?” on raamatus veel rohkem ning need on selgitatud palju põhjalikumalt, kui selles kokkuvõttes välja tõime. Kindlasti soovitame kõigil huvilistel raamatuga lähemalt tutvuda, et teised vastused juba ise leida. Raamat on saadaval ka TalTech raamatukogus.
Mõnusat magamist!