Oktoobrikuus toimus Tallinna Tehnikaülikoolis vaimse tervise kuu. Tegevusi leidus seinast seina, alates teraapiakoerte paitamisest kuni koolitusteni, joogahommikutest infotunnini. Kuu jooksul toimus kolm suuremat sündmust: vaimse tervise infopäev, elustiilikonverents “Harjumuste jõud” ja paneeldiskussioon üliõpilaste vaimsest tervisest ülikoolis. Muuhulgas oli võimalik haarata kaasa Peaasi töövihikuid ja Kadarbiku porgandimahla, julgustavate sõnumitega kleepsud või smuutit.
19. oktoobril toimus Tudengimajas paneeldiskussioon “Mida saab ülikoolis teha tudengite vaimse tervise toetamiseks?”. Paneelil osalesid üliõpilasesinduse juhatuse liige haridusvaldkonnas Karoliina Rebane, nõustamiskeskuse psühholoog Kadri Kiiskmann, informaatika õppekava programmijuht Ago Luberg ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise huvikaitse eestvedaja Birgit Malken.
Arutleti, milline on praegune tugivõrgustik Tallinna Tehnikaülikoolis, kui palju on tudengite vaimne tervis üldse ülikooli vastutus ning milliseid muutusi on võimalik sellel teemal ülikoolis ellu viia. Lisaks räägiti, kuidas säilitada tasakaalu ning vältida läbipõlemist.
Arutelu käigus nõustuti, et üliõpilaste vaimne tervis on meie ühine vastutus ning ka ülikoolil on selles oluline osa mängida, eelkõige toetava keskkonna loojana. Heaolu toetavad nii sportimise ja vaba aja veetmise võimalused kui ka tudengiorganisatsioonidesse kuulumine. Tudengiaktivism ja sportimisvõimalused on meil väga heal tasemel, kuid arendada saaks veelgi õpikeskkonda ning luua rohkem avatud alasid, kus üliõpilased saavad rühmatöid teha või koos õppida.
Õppejõud saavad omalt poolt kaasa aidata üliõpilaste vaimse tervise hoidmisesse, kujundades toetavaid hoiakuid ning kaasates neid õppeprotsessi. Kõige tõhusamad meetodid on tihtipeale just need, mis nii või teisiti õpiprotsessi toetavad ning seeläbi vähendavad ka üliõpilastes vaimset kurnatust, ülekoormust ja stressi. Kaasamine küsimusi esitades, arutelusid algatades ja tudengitega dialoogis olles on hea näide sellest, et ühelt poolt toimub tõhus õppimine ning teiselt poolt on tajutav soorituspinge väiksem kui tunnustatakse aktiivselt kaasamõtlemist ja panust õppeprotsessi.
2023. aasta kevadel avaldatud TalTechi tudengite vaimse tervise uuringus selgus, et väga paljude tudengite arvates mõjutaks nende vaimset tervist positiivselt kõikide tähtaegadega õppetöö graafik kursuse alguses. Segane õppeaine korraldus või ootama- tud tööde tähtajad on ka üks levinumaid negatiivseid kommentaare ÕIS-i tagasisides. mis viitab sellele, et selged juhendid ja konkreetsed tähtajad semestri alguses aitavad vähendada õpistressi.
Birgit Malken, kes on tegutsenud Tartu Ülikoolis ka vaimse tervise tegevuskava loomise juures, tutvustas erinevaid formaate, mida on veel Tartu Ülikoolis katsetatud ning väga populaarne on olnud “Vaimse tervise ABC” veebikursus, kus on võimalik loenguid järele kuulata endale sobival ajal ning kohas. Selline formaat sobib hästi tundlike teemade käsitlemiseks, kuna võimaldab inimestel jääda anonüümseks ning eemaldab võimalikud barjäärid, mis võivad tekkida näiteks nõustamisele pöördudes. Samuti on hästi toiminud õppimise ja koolistressi teemalised vestlusringid, kus sarnaste muredega üliõpilased saavad kogemusi vahetada. Loomulikult tuleb arvesse võtta, et Tartu Ülikoolis on olemas sotsiaalteaduskond, mis võimaldab erinevaid formaate rohkem katsetada. See aga ei tähenda, et sarnaseid meetodeid ei võiks rakendada mujal.
Kuigi ülikoolil ja õppejõududel on oma roll tudengite vaimse tervise ennetustegevuses, siis ei saa märkamata jätta ka iga inimese individuaalset vastutust. Kõige aluseks on järjepidevus baasvajaduste eest hoolitsemisel, nagu piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja aktiivne elustiil. Oluline on ka olla olemas üksteisele ning märgata enda lähedasi.
Comments