Su telefonil on 5% akut. Aga sul endal?

Telefoni tühjenevat akut märkame kiiresti. Paneme laadija külge ja ootame, et aku täis laeks. Enda puhul loodame vahel, et üks kohv ja „pärast seda nädalat puhkan“ aitavad järgmise tähtajani vastu pidada.

| Foto: Pexels.

Tudengielus jagub tegevust: loengud, töö, rühmatööd, tudengiorganisatsioonid ja suhted. Kõik need võivad olla olulised ja toredad, kuid võtavad ikkagi aega ning energiat. Oktoobris, vaimse tervise kuul, tasub küsida: kuidas märgata, et koormust on kogunenud liiga palju?

Stress võib välja paista ka õppimises

Stress on organismi loomulik reaktsioon nõudmistele ja pingele. Lühiajaline pinge võib aidata enne ettekannet keskenduda või kontrolltööks valmistuda. Kui pinge kestab pikalt ja taastumiseks jääb vähe võimalusi, võib see hakata igapäevaelu häirima.

See ei väljendu alati ainult muretsemises. Võid märgata, et loed sama lõiku mitu korda, aga sisu ei jää meelde. Õhtul oled väsinud, kuid voodis hakkavad peas jooksma homsed kohustused. Väikesed asjad ärritavad rohkem ning sõprade sõnumitele vastamine tundub järjekordse ülesandena.

Sellistel muutustel võib olla erinevaid põhjuseid ning nende järgi ei saa endale diagnoosi panna. Küll aga tasub tähele panna, kui kaua need kestavad ja kuidas mõjutavad und, õppimist või suhteid.

Puhkus ei pea ootama viimast tähtaega

„Teen kõik ära ja siis puhkan“ kõlab mõistlikult seni, kuni avastad, et nimekiri ei saagi tühjaks. Üks ülesanne lõpeb ja järgmine tuleb asemele.

Taastumiseks on vaja ruumi ka pooleliolevate asjade kõrval. Uni, korrapärane söömine, liikumine ja toetavad suhted aitavad vaimset heaolu hoida. Seejuures ei pea enda eest hoolitsemisest saama uus projekt, milles maksimumtulemust taga ajada.

Algus võib olla üsna argine: sööd lõunat arvutist eemal, lähed loengute vahel korraks õue või jätad õhtusse aega, kuhu pole ühtegi kohustust planeeritud. Märka ka seda, kuidas sa ennast pärast pausi tunned. Kas oled puhanum või kulus kogu aeg tegemata asjade pärast muretsemisele?

Paus aitab, kuid koormus vajab samuti tähelepanu

Kui päevadesse on planeeritud rohkem, kui sinna mahub, ei lahenda olukorda alati parem ajaplaneerimine. Vahel tuleb muuta ka kokkuleppeid.

Pane oma kohustused kirja ning vaata üle, mis vajab tegemist täna, mis saab oodata ja mille puhul vajad abi. Kas rühmatöös on ülesanded võrdselt jagatud? Kas mõne tähtaja osas saab õppejõuga rääkida? Kas uue lisakohustuse vastuvõtmiseks on päriselt aega?

Ka meeldivatest võimalustest võib vahel loobuda. Tudengielus on lihtne tunda, et igal pool peaks kohal olema, kuid kalendrisse võiks mahtuda ka õhtu, mille kohta pole hiljem midagi erilist ette näidata.

Millal võiks kellegagi rääkida?

Kui raskused püsivad, süvenevad või hakkavad segama õppimist, und ja suhteid, tasub tuge otsida. Selleks ei pea ootama kriisi ega oskama täpselt sõnastada, mis valesti on. Vestlust võib alustada ka sõnadega: „Ma ei saa päris hästi aru, mis minuga toimub, aga viimasel ajal on raske.“

Sõbrale rääkimine võib olla esimene samm. Kui sõber räägib sulle oma murest, kuula ja küsi, millist tuge ta vajab. Sa ei pea kohe lahendust pakkuma ega võtma vastutust tema enesetunde parandamise eest.

TalTechi tudengitele on psühholoogiline nõustamine tasuta. Pöörduda võib näiteks ärevuse, motivatsioonipuuduse, suhteprobleemide või õppetööga toimetuleku raskuste korral. Täpsema info leiab TalTechi nõustamise lehelt.

Vaimse tervise kuu annab hea põhjuse enda enesetunnet märgata ja sellest rääkida. Telefoni puhul ei oota me tavaliselt, kuni ekraan päris mustaks läheb. Enda puhul võiksime samuti varem reageerida.