top of page

TalTechi otsustuskogud: kes ja kuidas kujundavad tudengielu

  • May 14
  • 5 min read
| Sirely Veri. Foto: Meelis Kobin.
| Sirely Veri. Foto: Meelis Kobin.

Eesti Üliõpilaskondade Liit – Sirely Veri

Tutvusta end lühidalt.

Olen Sirely, TalTechi äriinfotehnoloogia magistrant ning üliõpilasesinduse (ÜE) sise- ja väliskommunikatsiooni koordinaator. Minu tee tudengiesindajana algas bakalaureuseõppe lõpus esinduskogus, kus sain aru, et ÜE on tegelikult väga äge koht. Otsustasin kandideerida, sest see tundus suurepärase võimalusena esindada TalTechi tudengeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, näiteks EuroTeQ ja NordTek võrgustikes. Igapäevaselt hoian sidet ka meie tudengiorganisatsioonidega, et info liiguks ja koostöö sujuks.

Mida sa tegelikult teed?

Minu rolli üks oluline osa on TalTechi esindamine Eesti Üliõpilaskondade Liidus (EÜL). See ei tähenda ainult koosolekutel istumist, vaid jaguneb laias laastus kolmeks:

Üldkoosolekud – tutvume juhatuse ja büroo tegevusega ning otsustame tudengite tulevikku ja hariduspoliitikat puudutavate teemade üle.

Töögrupid – EÜLis tegutseb kolm erineva fookusega töögruppi. Kandideerisin möödunud aastal rahvusvahelisse töögruppi, kus sain näiteks otseselt panustada Põhjamaade üliõpilasliitude kohtumise (NOM) teemavalikusse ja korraldusse.

Võrgustumine – osaleme erinevatel ettevõtmistel, näiteks EÜLi suveülikoolis.

Alles hiljuti tulime viimaselt üldkoosolekult tagasi, pea ideid täis. Arutasime, mida saaksime nii TalTechis kui ka koostöös teiste ülikoolidega teha, et muuta tudengielu Eestis veelgi ägedamaks. Saime nädalavahetusest palju uusi tuttavaid, kellega koos sporti teha, mõtteid vahetada ja ülikoolielu paremaks muuta.

Miks see tudengile korda peaks minema?

EÜL on oluline igale üliõpilasele, sest selle liikmetel on otsene võimalus mõjutada riigi poliitilisi otsuseid ja tudengite heaolu. Kui tudengeid laua taga ei oleks, tehtaks kõrgharidust puudutavaid otsuseid, näiteks toetuste, õppekvaliteedi ja seaduste teemal, ilma üliõpilaste huve kuulamata.

Just EÜLi kaudu on igal ülikoolil võimalik anda panus Eesti haridusmaastiku ja -poliitika kujundamisse. Meie seisame selle eest, et riiklikud otsused toetaksid tudengite heaolu, mitte ei töötaks sellele vastu. Iga muudatus, mis jõuab sinu pangakontole toetusena või parandab õppekeskkonda, on sageli saanud alguse just neist aruteludest. Üks oluline teema, millega EÜL aktiivselt tegeleb ja mis on siiani Riigikogus arutelul, on kõrghariduse rahastamine - kas kõrgharidus jääb Eestis üldjuhul tasuta või peab osa tudengeid tulevikus selle eest maksma.

Miks peaks tudeng kandideerima?

Sellesse rolli sobib inimene, kes on uudishimulik ja tahab näha suurt pilti. Sa ei pea teadma kõiki seadusi või poliitilisi protsesse peast, kuid sul peab olema tahe tudengite ja oma ülikooli huvide eest seista.

Sellega kaasnevad:

  • Võimas võrgustik – tutvud aktiivsete noortega üle Eesti.

  • Reaalne mõju – saad päriselt kaasa rääkida kõrghariduspoliitikas.

  • Eneseareng – arendad läbirääkimis-, analüüsi- ja esindusoskusi, mida loengust samal kujul ei saa.

| Nora Eensalu. Foto: erakogu.
| Nora Eensalu. Foto: erakogu.

Senat Nora Eensalu

Tutvusta end lühidalt.

Heihopsti!

Mina olen Nora ja õpin kolmandal kursusel keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiaid (seal U06 majas 😉). Hetkel olen senatis tudengite esindaja.

ÜE tundus juba algusest peale vahva seltskonnana, kes päriselt tudengielu parandab, ja soovisin samuti panustada. Algul ma valituks ei osutunud, kuid minu ülikoolitee teisel semestril saabus Outlooki tilina saatel sõnum, et tuleksin vestlema tollase üliõpilaskonna haridusvaldkonna liikmega. Järgmisel hetkel olingi TalTech ÜE avaliku poliitika nõunik.

Sain lugeda seadusi, osaleda EÜLi tegevustes ja k

aasa rääkida hariduspoliitilistel teemadel. Avaliku poliitika nõunik olin umbes poolteist õppeaastat. Järgmise sammuna kandideerisin senatisse: saatsin esinduskogule motivatsioonikirja ja CV, vastasin küsimustele ning salajase hääletuse tulemusena sai minust üks kuuest tudengiesindajast senatis. Lisaks on seal veel kaks doktorantide esindajat.

Mida sa tegelikult teed?

Üllatavalt palju aega kulub professorite valimisele… Lisaks tehakse senatis ülevaateid finantsidest, õppetegevusest, tippkeskustest ja paljudest teistest olulistest teemadest.

Vaadatakse tulevikku läbi ülikooli strateegia, õppekorralduse muudatuste, tehisaru kasutamise ja erinevate tegevuskavade ning arenguplaanide. Tudengiesindajate vahel arutame meid otseselt puudutavaid teemasid – enamasti õppekorralduse ja õppetööga seotud küsimusi, näiteks akadeemilist kalendrit – ning anname omapoolset sisendit ja seisukohti.

Miks see tudengile korda peaks minema?

Senat otsustab näiteks selle üle, kas semestri sisene vahenädal on võimalik, ning kinnitab akadeemilise kalendri. Seal on kõik tähtsamad kuupäevad, mille järgi tudeng oma elu korraldab.

Senati otsused mõjutavad:

  • kes sulle õppeaineid õpetab,

  • kuidas toimub vastuvõtt ülikooli,

  • millised on lõpetamise tingimused,

  • milline näeb välja sinu õppekeskkond,

  • millist tuge ja abi ülikool pakub.

Samuti mõjutavad senati otsused õppe kvaliteeti ja seda, kui head teadmised tudeng ülikoolist kaasa saab. See omakorda mõjutab meie võimalusi tööturul.

Tudengiteta ei oleks ülikooli. Kui tudengid otsustusprotsessist välja jätta, kaoks ka senati demokraatlikkus.

Miks peaks tudeng kandideerima?

Ülikooli senatis tehtud otsused mõjutavad meid kõiki - esmakursuslasest kuni viimase töötajani Särghaua õppekeskuses. Seetõttu on oluline, et ka tudengite hääl oleks senatis nähtav ja kuuldav.

Tudengeid saab senatis esindada ainult siis, kui tudengid ise oma mõtteid ja ettepanekuid aktiivselt jagavad ning koos tegutsevad.

Niisiis, kandideeri senatisse, sest nii viime TalTechi Põhjamaade tippülikoolide hulka.

Revisjon Emili Järv

| Emili Järv. Foto: erakogu.
| Emili Järv. Foto: erakogu.

Tutvusta end lühidalt.

Minu nimi on Emili ja õpin magistris personalijuhtimist. Olen üliõpilaskonna revisjonikomisjoni esimees. Olen selles rollis olnud kahel erineval aastal ning esimest korda sattusin sellesse rolli üsna juhuslikult, kui mind ühel maikuu päeval kandideerima kutsuti.

Kuigi revisjonikomisjoni töö tundus alguses veidi hirmutav, ei ole ma oma otsust kordagi kahetsenud. Nende kahe aasta jooksul olen õppinud palju iseenda, teiste inimeste ning probleemide analüüsimise ja lahendamise kohta. Need on teadmised ja oskused, mida saan kasutada ka edaspidises elus.

Mida sa tegelikult teed?

Revisjonikomisjoni töö võib lihtsustatult jagada kolme kategooriasse:

1.      raha ja eelarve,

2.      protsessid ja dokumendid,

3.      kaebused.

Praktikas tähendab see, et revisjon kontrollib, kas üliõpilasesindus kasutab oma ressursse mõistlikult ja sihipäraselt ning kas tegevusi viiakse läbi vastavalt kokkulepitud dokumentidele ja protsessidele.

Kui keegi tunneb, et üliõpilasesindus on käitunud valesti, saab esitada kaebuse. Seejärel viib revisjonikomisjon läbi uurimise, et selgitada välja, kas väärkäitumine toimus või mitte.

Lisaks saab revisjonikomisjon teha erinevaid parendus- ja arendusettepanekuid, et organisatsiooni tegevus oleks läbipaistvam, tõhusam ja paremini eesmärkidega kooskõlas.

Kaks korda aastas koondatakse tähelepanekud aruandesse, mis esitatakse esinduskogule.

Miks see tudengile korda peaks minema?

Üliõpilasesindus peab seisma kõigi tudengite huvide eest. Tõenäoliselt tahame me kõik, et sellise eesmärgiga organisatsioon täidaks oma kohustusi ausalt ja õiglaselt, sest vähemal või rohkemal määral mõjutab see meid kõiki.

Revisjonikomisjoni kui sõltumatu kontrollorgani roll ongi sellele kaasa aidata ja vajadusel juhtida tähelepanu kohtadele, kus midagi saaks paremini teha.

Nagu teisteski otsustuskogudes, on oluline, et revisjonikomisjonis oleksid tudengid ise. Tudengitena oskame kõige paremini hinnata, kas üliõpilasesindus loob päriselt tudengite jaoks väärtust.

Miks peaks tudeng kandideerima?

Revisjonikomisjoni sobib hästi inimene, kes julgeb küsida ka ebamugavaid küsimusi ning kellele meeldib detailidesse süveneda ja aru saada, kuidas asjad toimivad.

Samas ei tasu karta, et tegemist on ainult dokumentide lugemisega. Suur osa revisjonikomisjoni tööst on hoopis arutlemine, probleemide analüüsimine, inimestega suhtlemine ja lahenduste leidmine.

Revisjonikomisjonis olemine annab võimaluse näha üliõpilasesinduse tööd laiemalt ning arendada oskusi, mis on suure tõenäosusega kasulikud ka hilisemas tööelus. Lisaks saad aidata kaasa sellele, et üliõpilasesindus muutuks paremaks organisatsiooniks ja looks rohkem väärtust kogu üliõpilaskonnale.

Tahad ka kaasa rääkida? 

TalTechi otsustuskogudes osalemine annab võimaluse päriselt mõjutada tudengielu, õppetingimusi ja ülikooli tulevikku. Kui tunned, et soovid tudengite huvide eest seista, uusi kogemusi saada ja ägedate inimestega koos midagi ära teha, siis kandideeri kindlasti!

Kandideerimine TalTechi otsustuskogudesse on praegu avatud. Rohkem infot kandideerimise, tähtaegade ja rollide kohta leiad SIIT!

Võib-olla oled järgmine tudeng, kes aitab kujundada TalTechi tulevikku.

Comments


  • Instagram
  • Facebook
  • LinkedIn
bottom of page