top of page

Vaimse tervise olukord TalTechis

Vaimne tervis, selle probleemid, nende ennetamine ning ravimine on ühiskonnas aina aktuaalsemaks muutunud. Eriti on fookus suunatud just noorte vaimsele tervisele. Tudengid on reeglina noored, alles iseseisvat elu alustavad inimesed. Iseseisva elu alustamine toob kaasa mitmeid väljakutseid, näiteks sissetuleku teenimine ning toimetulek. TalTechi tudengite vaimse tervise seisukohtade loomiseks nähti vajadust, sest üliõpilasesinduse ja esinduskogu liikmed tunnetasid, et tudengite vaimse tervise olukord on kehv ning sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu.


Töögrupp uuringu läbiviimiseks moodustati 2021.aasta novembris. Lähteülesandeks oli hinnata üliõpilaste vaimse tervise olukorda, analüüsida erinevaid muutujaid, mis üliõpilaste vaimsesse tervisesse panustavad ning koondada ühte dokumenti soovitusi nii ülikoolile kui ka tudengitele endale, mis aitaksid tudengite vaimset tervist toetada. Töögrupi tegevuses lähtuti Eesti Üliõpilaskondade Liidu Vaimse tervise rakenduskava sektsioonist “Mida saab ära teha üliõpilasesindus?” (Eesti Üliõpilaskondade Liit, 2022) Vaimse tervise töögrupp jaotati kaheks, millest üks osa tegeles vaimse tervise kuu ürituse korraldamisega ning teine osa keskendus seisukohtade koostamisele. Seisukohtade koostamise eel viidi läbi uuring tudengite vaimse tervise olukorra kaardistamiseks.


Uuringu koostamisel lähtuti järgmistest hüpoteesidest:

  1. vaimse tervise mured on tudengite seas laialt levinud probleem;

  2. vaimse tervise probleemid/seisund on seotud raskustega õppetöös edasijõudmisel;

  3. informatsioon vaimse tervise ja seotud teenuste kohta ülikoolis ei ole tudengitele lihtsalt leitav ega piisavalt kättesaadav.

Küsimustikule vastas 694 TalTechi tudengit 8846-st ehk 7,8%. Vastanutest 60% olid naissoost ja 39% meessoost. 90% meie vastanutest olid eestlased ja 10% rahvusvahelised tudengid. Üle poolte vastajatest, 58% olid bakalaureuseõppes, 24% vastanutest olid magistriõppe, 11% integreeritud õppe, 5% rakenduskõrghariduse ja 2% doktorantuuri õppetasemel.


Uuringus kasutati EEK-2 (emotsionaalse enesetunde küsimustik) täispikka versiooni, mida kasutatakse Eestis levinumate vaimse tervise häirete riskigruppi kuulumise hindamiseks. Vastanutest 29,4 protsenti märkisid, et neil on diagnoositud mõni vaimse tervise probleem. Naiste puhul oli see protsent üldisest pisut kõrgem 32.4% ja meeste puhul pisut madalam 24.1%. TalTechi tudengeid iseloomustava valimi uurimisel selgus, et sellest lävendist kõrgem punktisumma on 62.1% vastanutest, mis on oluliselt kõrgem kui esimeses osas vaimse tervise häire diagnoosi saanute arv. Lisaks erinevatele skaalade summadele uuriti valimit ka probleemide ja vaevuste kaupa üksikasjalikult. Näiteks, depressiooni soodumust iseloomustavate küsimuste vastusest näeb, et korduvaid surma- või enesetapumõtteid esineb mõnikord või sagedamini 129 tudengil, mis on umbes 18.6% koguvalimist. Veel suurem hulk tudengeid kogevad üksildustunnet, kusjuures “sageli” või “pidevalt” vastas 33.3% naistest ning 34.8% meestest.

Küsimustiku kolmanda ploki eesmärk oli uurida üliõpilaste vaimse tervise seisundi ja õppetöö vahelist seost. Esimeses küsimuses pidid tudengid hindama seda, et kas nende enda vaimne tervis on kuidagi mõjutanud senist õppetööd. Kuigi 235 (33.9%) tudengit märkisid, et nende vaimse tervise seisund ei ole mõjutanud õppetööd, tundsid seevastu paljud tudengid, et on saanud kas kehvema õppetulemuse (379) või lausa õppeained läbi kukkunud (150).


Õppekeskkonna mõjusid uurivas küsimuses hindasid tudengid kõige suuremateks negatiivseteks mõjuriteks õppekoormuse (447) või ajalise surve (472). 96 tudengit väitsid, et õppekeskkond ei ole mõjutanud nende vaimset tervist. 64 tudengit tõid välja, et halvad suhted õppejõududega on olnud mõjuvaks põhjuseks. 21.6% ja 14.3% vastanutest märkisid negatiivseteks mõjuriteks oma kursusel sõprade puudumise või ebamugava füüsilise õppekeskkonna. Õppekeskkonna küsimuse juures mainiti kirjalikult veel, et ajaline ja akadeemiline surve õppejõudude ja teiste koolitöötajate poolt tekitavad hirmutunde, mis väljendub negatiivse enesetunde ja hirmuna arusaamatuse puhul küsimusi küsida, kuna kardetakse naerualuseks jääda. Lisaks, toodi välja, et mitmed tudengid tunnevad majanduslikku survet, mis sunnib neid kooli kõrvalt tööl käima ning seetõttu võib olla raske hallata töö, kooli ning eraelu kooslust. .

Küsitluse 4. sektsiooni eesmärk oli uurida, kas või kuidas üliõpilased otsiksid abi oma vaimse tervisega paremaks toimetulekuks. Ühtlasi uuriti ka tudengite teadlikkust ülikooli vaimse tervise tugiteenuste olemasolust ja senist teenuste kasutamise kogemust. Kuigi 215 tudengit ei osanud oma seisukohta öelda, tundsid veidi üle poolte tudengite, et oleksid valmis abi otsima oma vaimse tervisega toimetulekuks. Eitavalt vastasid vaid 80 tudengit. 27 tudengit andsid teada, et on kas juba abi otsinud või on parasjagu seda saamas. Enamasti tundsid tudengid, et on valmis abi otsima kas psühholoogilt (443) või oma sõbralt (419). Populaarseks valikuks kujunes ka pereliige (320) või anonüümne e-nõustamine (230).


Töögrupi püstitatud hüpoteesid leidsid kõik kinnitust. Kolmanda hüpoteesi puhul leidis kinnitust just esimene pool, kuid teise poole kohta ei saa teha kindlat järeldust.


Täpsemalt uuringu ja nende põhjal loodud seisukohtadega saab tutvuda siin:

TalTechi tudengite vaimse tervise uuring ja seisukohad 2023
.pdf
Download PDF • 1.52MB

Comments


bottom of page